Kihnu kördi triipude ja värvide saladusi avastamas ehk Tore õppe- ja motivatsioonireis Kihnu

Reede õhtul seadsime oma laagri püsti AS Kihnurand kämpingus: kes rannahalli, kes telki, kes puhkemajja. Meie käsutuses oli mõnus köök. Õhtusöök söödud, hakkasime õppima ühist laulu Kihnu Virvele laulmiseks. Leisi kaitseliitlane Andres Ükskask oli kaasa võtnud oma lõõtspilli, nii et laul kestis hiliste öötundideni.

Laupäeva hommik algas õppepäevaga Kihnu sadamas, kus esimese ettekande pidas Kihnu vallavanem, MTÜ Kihnu Merepääste Seltsi juhatuse liige ja Kihnu Merekaitse rühma ülem Ingvar Saare. Kihnu Kaitseliidu rühmas on 5 liiget. Senini ei ole õnnestunud Kihnus luua Naiskodukaitse jaoskonda ega Noorkotkaste ja Kodutütarde rühma, kuigi katseid selleks on tehtud. Saare rääkis Kihnu Merepääste Seltsi tööst ja tegemistest ning tutvustas päästemaja. Kihnu Merepääste Selts toimetab aastast 2016. Selts tegutseb peamiselt avalikus halduses ning tema põhitegevuseks on tuletõrje- ja päästeteenused, vetelpääste, häirekeskused, ennetustegevuse läbiviimine. Saare kutsus meid edaspidi osalema koos nendega merepäästeõppusel. Selle kutse tahame ka kindlasti vastu võtta. Saime ka sõita seltsi kaatriga, mis oli vägev!

Järgmise ettekandega esinesid eesotsas Jana Otsaga Pärnu rannakaitserühma liikmed, kes kuuluvad Kihnu meestega ühte rühma. Koos tehakse väljaõpet, korraldatakse dessante ja palju muud huvitavat, tihti ka Kihnu saarel. Iga naine rääkis oma rollist ja missioonist selles rühmas. Meil Saaremaal rannakaitserühma ei ole, nii et meie huvi selle vastu oli väga suur. Pärnu naised kutsusid meid ühinema algõpetuse väljaõppega, kuhu me kindlasti tahame oma esindajad ka saata.

Peale õppust algas meie tutvumine saarega. Kõigepealt külastasime Kihnu muuseumi, kus tegi meile ringkäigu muuseumi juhataja Maie Aav. Saime teada Kihnu kördi triipude ja värvide saladusi, kes tohib põlle kanda ning kes ei, Kihnu meresõidu- ja hülgeküttimise ajalugu, imetlesime Kihnu meremeeste kunsti ning palju muud. Tutvusime Theodor Saare eluga, kes on ühtlasi minu vanaisa. T. Saar oli esimene kihnlane, kes omandas keskhariduse*. Ta talletas ja vahendas maailmale oma kodukoha ainulaadset pärimust. Ostsime kaasa toredaid rahvuslikke meeneid ja raamatuid.

Peale kosutavat lõunasööki algas meie tuur mööda saart, ekskursioonijuhiks Kihnu kooli õpetaja Külli Laos. Külastasime kirikut, tuletorni, Kihnu saare tunnustatud käsitöömeistrit, pärimuse kandjat ja uuendajat Rosaali Karjamit ehk Kihnu Roosit ning tema kodumuuseumi. Meie käsitööhuvilistel naistel oli seal palju uurimist ja imetlemist. Käisime legendaarse metskapteni Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnni kodukohas, kus kuulsime huvitavaid seiku tema elust. Viimane peatuspaik oli muidugi kuulsa Kihnu lauliku Virve Kösteri ehk Kihnu Virve juures. See külaskäik venis lausa kolmetunniseks ning ma arvan, et nii Virve kui ka meie nautisime seda kohtumist täie rinnaga. Laulsime Virvele omalt poolt õpitud laulu „Sa otsid“ ja muidugi „Merepidu“, Virve laulis meile ning jutustas lausa uskumatuid lugusid oma pikast ja huvitavast elust.

Pühapäeval oli kõigil väga nukker meel Kihnust lahkuda. Kirjutasime veel praamil teel Munalaiule haikusid emotsioonidest Kihnus.

***

Meri.

Lainetamine.

Lai. Tume. Sügav.

Meri on, meri jääb.

Toitja.

***

Virve.

Elujaatamine.

Seiklushimuline. Vahetu. Loominguline.

Ealeski ei vannu alla.

Pärand.

Kuna oleme noor jaoskond, on meil endal võimalus luua uusi traditsioone ning sai tehtud kindel otsus, et igal aastal külastame ühte Eestimaa saartest. Järgmisel aastal on ootamas reis Vilsandile.

* T. Saar lõpetas Läänemaa Õpetajate Seminari, Tondi Ühendatud Õppeasutuse. Ta töötas õpetajana, peale selle oli ta haridusseltsi esimees, rahvamaja juhataja, asutas segakoori ja näiteringi, oli Kihnu Meri- ja Kalameeste Seltsi sekretär, looduskaitse usaldusmees, tuletõrje rühma pealik ning Isamaaliidu liige.