Mentorlus Naiskodukaitses

Mitteformaalselt ja mittestruktureeritult on mentorlus Naiskodukaitses kogu aeg eksisteerinud ja kindlasti jääb see kestma ka edaspidi. Paljudel juhtudel astutakse organisatsiooni tuttavate või sõprade kutsel ning need samad inimesed jäävad uuele liikmele peamisteks abilisteks tema kohenemise protsessis.

Samas on palju ja üha enam ka selliseid Naiskodukaitsega liitujaid, kes tulevad organisatsiooni ilma, et neid ootaks eest sõpradest koosnev turvavõrk. Lisaks on see ka omamoodi organisatsiooni arengut takistav tegur, kui inimesed piiravad oma tegemisi ja otsuseid tuttavate ringiga, ega ole valmis osalema üritustel, kuhu peaks nimema nö üksi, täpsemalt öeldes ilma juba olemas olevate sõpradeta. See vastandlik olukord, kus osadel inimestel puudub olemasolev toetusvõrk, teistel aga on see liiga tugev ja kinnine, toob endaga kaasa organisatsiooni ebaühtluse.

Olukorda saab leevendada ja parandada mentorluse abil, mis oma olemuselt on struktuuriülene ja sõpruseväline tegevus. Mentor saab oma neutraalse positsiooni tõttu tihendada või lõdvendada Naiskodukaitse organisatsiooni „kudet“ seal, kus vaja.

Naiskodukaitse juhtimise reeglistik näeb ette vabatahtlike juhtide perioodilise vahetumise. Kuna juhtide ametiaja kestus on põhikirjaliselt määratletuna kolm aastat, siis tähendab see, et võrdlemisi sageli tuleb juhtimisvastutus võtta inimestel, kellel ei pruugi selleks olla mingit varasemat kogemust ega isegi mitte teoreetilist ettevalmistust. Kaitseliidu Koolis korraldatavad juhtimiskursused on suureks abiks, kuid kursused toimuvad ainult teatud arv kordi aastas ja vabatahtlikul kasutada olev aeg ei pruugi võimaldada seal kohe ning mitmeid kordi osaleda. Mentrolus see-eest on väga paindlik õppimise vorm ning seda on võimalik rakendada juhi ametisse asumise järel ilma igasuguste ajaliste piiranguteta.

Kuna Naiskodukaitse on teoreetiliselt, ja üha enam ka praktiliselt, organisatsioon, millesse kuulumine on eluaegne, siis tähendab see ühtlasi, et pikkade aastate kestel võib liikmetel ette tulla aktiivsemaid, aga ka passiivsemaid perioode. Organisatsioon samal ajal uueneb ja muutub pidevalt ning mõnda aega tegevusest kõrval olnud liikmete taaslõimumise kergendamiseks võib olla vajalik pakkuda neile kiiret ja kohapeal rakendatavat tuge. Mentorluse paindlik olemus sobib sellise õpivajaduse puhul väga hästi.

Naiskodukaitse eelkirjeldatud arengud ja eripärad tähendavad seda, et organisatsioonil on vähemalt kolm mõjuvat põhjust, miks pidada struktureeritud mentorlust järgneva keskpika planeerimisperioodi üheks olulisimaks arengusuunaks.

Täpsem info Naiskodukaitse mentoritest ja nende tegemistest on kättesaadav Naiskodukaitse siseveebis. Seal on üleval kõigi mentorite kontaktandmed ja lühiiseloomustused ning kõik dokumendid, mis reguleerivad mentorlust Naiskodukaitses.

Naiskodukaitse mentorlusprogrammi kesktasandi koordinaatorid:

Marilin Prants 

Veronika Isberg