Matk Klooga Aedlinn- Kloogarand

Keilast sõitsime rongiga Kloogale, kus meiega ühines veel huvilisi ja ootas meid Maris Ehrbach, põline Klooga elanik ja sealse kogukonna eestvedaja. Maris Ehrbach oli nõus meile oma kodukohta tutvustama, rääkima elust nõukogude aegses kinnises tsoonis ning jutustama holokaustist Eestis.

Klooga alevik on väga omapärase arhitektuuriga, siin on viie- ja kolmekorruselisi korterelamuid, kahekorruselisi (algselt säilinud) baraki tüüpi elamuid ning hulganisti ühepereelamuid ja suvilaid. Siin asub ka Klooga järv, mille idakaldal paikneb endine Klooga mõis ( Lodensee, 1504) kus asus 1940 a Nõukogude õhujõudude erilennuväebrigaadi 38. hävituslennuväepolk. Mõis on kahjuks tänaseks lagunenud.

Eesti Vabariigi ajal, 1940 a., ehitati Kloogale Eesti suurim sõjaväelinnak. Pärast nõukogude vägede lahkumist (1994) on enamik nõukogude sõjaväelinnaku hooneid lagunenud ja lammutatud, säilinud on nõukogudeaegne Klooga ohvitseride maja- Dom Ohvitserov (seisab tühjana). Selle kõrval asus kunagi söökla 700 inimesele. Üks ohvitseride elumajadest on korda tehtud.

Teise maailmasõja ajal oli Kloogal Saksa vägede organisatsiooni Todt Klooga koonduslaager (KZ-Außenlager Klooga) ja Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi interneerimislaager, laagrite valveüksused, samuti 1944. aastal 20. Eesti SS-diviisi tagavara-väljaõpperügement (väljaõppelaager).

16. septembril 2013 avati Kloogal holokausti ohvrite mälestuspaigas Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioon "Klooga laager ja holokaust".

Läbisime nõukogude sõjaväelinnaku, Klooga aedlinna ja Holokausti memoriaali, edasi viis tee läbi metsa kuni Klooga rannani. Seal istusime rongi peale ja sõitsime Keilasse tagasi.

Oli väga meeldejääv retk. Osavõtjaid oli kokku 18, neist kõige noorem alla 3 aastane Mia, kes vanaemaga koos matkale tuli. Kuna ilm oli väga ilus, siis mõned tublid käisid ka meres ujumas.

Tutvustasime külalistele Naiskodukaitse tegemisi ja oli ka meiega liitumisest huvitatuid.