Mandrilt tormisele saarele inimesi evakueerima

Kui tuleb kriis (looduslik katastroof, erakordsed ilmastikuolud, suurõnnetused jms.) ja inimesi on vaja evakueerida, siis naiskodukaitsjad on need, kes seavad koostöös Kaitseliidu ja KOV-iga valmis koha, kus inimesed vastu võtta. See eeldab, et oskame koguda ja jagada infot, pakkuda inimestele süüa ja magamiskohta, tegevusi, muud eluks vajalikku ja ka esmast arstiabi.  

Seekord õppisime kiiresti, aga samas korralikult kaardistama evakuatsioonipunkti ruume ja välisterritooriumi, õppekohaks Kuressaare Gümnaasium. Selgeks tuli teha nii kütte- kui veesüsteem, ruumijaotus, WC-d ja pesukohad, parkimisalad ja hoone ümbrus. Aega oli meil selleks ca 40 minutit.

Teine ülesanne oli inimeste sujuv registreerimine ja nende esmavajaduste selgitamine. Oluline on tagada nt. väikelapsele mähkmed ja söök, haigele ravimid ja arstiabi, muretsejale hingehoid jne. Selleks peame aga kõik evakuatsioonipunkti saabujad võimalikult kiiresti kirja panema ja nende vajadused selgeks tegema - olgu neid siis korraga kümme-kakskümmend või hoopis mitusada.

Evakuatsioonirühm koosneb staabitöötajatest, reguleerijatest, logistikutest, tegevusjuhendajatest, meedikutest, kokkadest ja avalike suhete inimestest. Iga grupiliige peab põhimõtteliselt oskama täita kõiki rolle, sest olenevalt olukorrast läheb registreerija appi tegevusjuhendajale ja avalike suhete inimene kööki ning igaüks peab olema võimeline rühmapealiku asendajana ka kogu meeskonna tööd koordineerima.

Minule oli tegemist neljanda õppusega ja ma tunnen, et ülevaade eri toimingutest ja evakuatsioonirühma ülesannetest on nüüdseks olemas. Erinevad olukorrad, tegevusplaanid ja uued inimesed õpetavad olema süsteemne, aga paindlik ning leidma lahendusi ka keerulistes olukordades. 

Minu suur soov on, et reaalses elus ei peaks ma õpitut kunagi rakendama. Kuid õppustel osalen hea meelega ikka, sest õnnetus ei hüüa tulles ja mina tahan selleks hetkeks valmis olla.