Turvalisusest - kas teadsid seda?

Hilissügisel ja vastu talve, sellel külmal ja pimedal ajal, kus loodus kipub näitama oma jõudu tormide ja lumemölluga, on eriti paslik rääkida turvalisusest. Seekord toimus loeng siseruumis ilma praktilise õppeta; midagi ennekuulmatut teada ei saanud, kuid sellest pole midagi, sest hädavajalike baasteadmiste kordamine ja kinnistamine ei jookse kunagi mööda külgi maha. Alljärgnevalt mõningad olulisemad punktid, millel loengus peatuti – kontrolli ja kinnista oma teadmisi sinagi!

Kuidas tegutsed, kui antakse tormihoiatus?

Äike, tugev vihm ja metsik tuul, eriti üheskoos, võivad korda saata palju pahandust. Autoga sõitma minnes võta kaasa vähemasti vett ja varukütust, sest teekond võib ootamatult katkeda murdunud puu või lumetormi tõttu teadmata ajaks ja nõnda, et ka tagasi pole võimalik pöörduda.

Koju varusid soetades tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas elad linnas või maal. Paar päeva elektrita maapiirkondades ei ole üldiselt suur probleem, sest sellega ollakse juba harjunud ning osatakse arvestada. Ahjuküte ja mõningaid toiduvarusid sisaldav kelder (juurviljad ja hoidised) loovad ka eeliseid linnakorteri ees, eriti kui majapidamises on generaator ja bensiinivaru, mille abil saab vajadusel toota elektrit arvuti kasutamiseks, raadio kuulamiseks, pumba käivitamiseks jms tarvis.

Linnapiirkondades taastatakse elektrivarustus tavaliselt kiiremini, kuid juhul, kui linnas peaks elekter mitu päeva ära olema, on korterites, eriti kodudes, kus gaasipliidi asemel on elektripliit, hakkama saamine oluliselt keerulisem kui maal. Seega tasub kaaluda sellistel puhkudel ehk isegi maapiirkonda sugulastele või tuttavatele külla sõitmist.

Asjad, mida kindlasti peaks omale koju varuma, kui antakse tormihoiatus: 1) joogivesi; 2) toiduvarud, mis võiks koosneda teraviljatoodetest (eelkõige näkileivad ja küpsised, sest nende säilivusaeg on pikk), konservidest (lisaks lihakonservidele ka puuviljakonservid) ning energiat andvatest maiustustest (pähklid, šokolaad, kommid); 3) patareid ja laetud akud taskulambi sisse ning küünlad ja tikud; 4) sularaha, sest elektrita ei ole võimalik teostada kaarditehinguid (kui poed on lahti, siis ilmselt vähest aega ja maksta saab siis ka vaid sularahaga).

Mida teha, kui avastad äkki, et oled metsa ära eksinud?

Eestis on võrdlemisi raske ära eksida, kuna asustus on üsna tihe, kuid aeg-ajalt seda ikkagi juhtub. Seega, isegi siis, kui oled 100% kindel, et sina ei eksi mitte kunagi ära, on hea alati enne loodusesse minemist pista kotti igaks juhuks väike veepudel, mobiiltelefon, veidi nosimist, nuga, sidemerull ja plaastrid, tikud ja tulemasin. Lisaksin omalt poolt siia nimekirja taskulambi, sest just ootamatult saabuv pimedus loob eeldused eksimiseks ka parimate orienteerujate puhul. Need asjad ei võta palju ruumi, küll aga võib nendest väga suur abi olla, kui peaksid kogemata oma kodumetsa seenele või marjule minnes ära eksima.

Selga pane alati kihiline riietus, et saaksid vajadusel sobivas koguses rõivaid vähemaks võtta või juurde panna, ning pähe peakate, mis hoiab sooja või kaitseb päikesepiste eest.

Tihti loob ka tekkiv paanika soodsa pinnase täielikuks äraeksimiseks. Tõenäosus, et sihitult, paanikapull otsa ees, mööda metsa ringi sööstes õige tee üles leiad, on väike. Seetõttu, kui sul on tunne, et võid olla ära eksinud, siis paanika vältimiseks alati STOP: S – seisa, T – teadvusta, O – orienteeru ja P – planeeri. Mõttetöö hoiab mõistuse kaine ja kui siht on seatud, jääb üle ainult eesmärgipäraselt tegutseda.

Kuidas tagad selle, et sinu sülearvuti, telefon, rahakott ja muud tähtsad asjad ikka vaid sinu valduses püsiksid?

Rahvarohketes paikades (nt ühistranspordis), aga ka kõrvalistel teedel, eriti pimedal ajal, liigub ikka ringi rohkem selliseid tegelasi, kes tunnevad ebatervet huvi sinu vara vastu. Väldi võimalusel pimedal ajal oma liikumistrajektooril kõrvalisi kohti (tunnelid, pimedad metsatukad, kõrvalised tänavad), jälgi hoolega ümbrust ning hoia silm peal kõigil oma asjadel.

Kui räägid telefoniga, oled hea märklaud, sest ehkki võid tunda end kõva häälega rääkides turvalisemalt, on sinu tähelepanu hajutatud, lisaks on lihtne telefoni sinult ära võtta.

Märgista oma kallihinnalisem vara nähtavalt, kuna sellist kraami on raske müüa, mistõttu varas ei himustagi seda.

Kas sa tead, milline esmane tulekustutusvahend sul kodus on (kui ikka on) ja mida sellega kustutada võib?

Vaata järele. Olemas on erinevat tüüpi kustuteid: vahtkustuti (AB-klassi kustuti), pulberkustuti (ABCE), süsihappegaasikustuti (BE), vesikustuti (A). Tulekustuti peale märgitud suured tähed näitavad, mis klassi kustutiga tegemist on.

A-klassi tulekustuti kustutab tahkete materjalide (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms) tulekahjusid.

B-klassi tulekustuti kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms) tulekahjusid.

C-klassi tulekustuti kustutab gaaside (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms) tulekahjusid.

D-klassi tulekustuti kustutab metallide tulekahjusid.

E-klassi tulekustuti on mõeldud elektriseadmete kustutamiseks ning F-klassi tulekustuti – rasvade kustutamiseks.

Kustuti peab olema kontrollitud (vaata üle kontrolli- ja hoolduslipikul olevad kuupäevad) ja rõhunäit (kui see on olemas) rohelises piirkonnas.

Pulberkustuti on universaalne, kuid rikub tihti kogu vara (pulber tungib igale poole ning seda on peaaegu võimatu eemaldada). Vesikustuti on selles mõttes kõige kahjutum, kuid tuleb arvestada, et vesikustutiga saab kustutada vaid tahkete materjalide tulekahjusid. Veega ei saa kustutada pliidil põlema läinud rasvainet, kuna see lõpeb füüsikalise plahvatuse ja suure tulekeraga.

Väiksema tulekahju saab edukalt summutada, visates põlevale esemele peale mingi teki, sest kõrvaldades hapniku juurdepääsu kui ühe olulise komponendi põlemisprotsessil, kustub ka tulekahju.