TALLINNA RINGKONNA JAOSKONNAD

Eks igal naisel on selleks omad põhjused. Küsisime seda Tallinna ringkonna liikmetelt - miks olete teie naiskodukaitsjad?

"Minu roll kriisis"

Karin (40):

Liitusin Naiskodukaitsega, selleks teada saada, mis on minu roll kriisiolukorras. Annan oma osa Eesti riigi püsimajäämise tagamiseks.

Tegutsemine Naiskodukaitses annab mulle teadmisi, sõpru, võrgustiku, oskuseid kriisis tegutseda. Panustan NKK tegevusse tavaliikmena, aga olen olnud ka juht.

"Olen patrioot"

Esta (28):

Liitusin Naiskodukaitsega, sest olen patrioot ja soovisin olla koos teiste omasugustega Eesti asja eest väljas

Naiskodukaitse annab mulle palju uusi tuttavaid ning kindlustunnet selles, et Eesti kaitsmiseks olen andnud endast parima. Panustan tegevusse nii palju, kui vaja ja nii palju, kui saan. Üldiselt olen rohkem selline, kellele meeldib reklaami teha ja tagalas tegutseda.

"Kogemused ka töökoha jaoks" 

V. (32):

Liitusin Naiskodukaitsega, sest mulle meeldisid laagrid ja vaba aja sisustamine huvitavaga. NKK tegevus annab mulle tutvusi, kogemusi (mis võivad ka tööalaselt vajalikuks osutuda), laiendab silmaringi (eriti inimestega suhtlemisel), koolitusi, võistlusi, gruppi kuulumise tunnet...

Hetkel eriti tegevusse ei panusta (magistriõpingud). Muidu olen olnud aktiivne liige avalike suhete grupis ja spordigrupis.

"Väljakutse!"

Helle (35):

Põhjus, miks ma NKKsse astusin, oli see, et tahtsin minna koormusmatkale. Tahtsin tunda, kui raske see on ja kas ma tõesti suudan üle ööpäeva metsas olla või ei? See oli väljakutse minu enda jaoks! Samuti tahtsin teada saada, kui palju jaksan füüsiliselt veel midagi teha, kui ööpäev metsas müttamist on seljataga? Nendele kõigile küsimustele sain vastused, kui läksin koormusmatkale ja siis ka järgmistele erinevatele võistlustele.

Naiskodukaitse on üks tore sõpruskond. Tegutsemine Naiskodukaitses annab erinevaid kogemusi, oskuseid ja positiivsed emotsioone.

Hetkel ei ole ma nii aktiivne, kui olla tahaksin. Olen oma panuse andnud ka Eesti iibe tõstmisele, seega veel kõigist üritustest ei saa osa võtta. Aga õnneks on päris mitmeid üritusi, kus saab koos lastega osaleda. Siis oleme neist ka rõõmuga osa võtnud.

"Sportlik kuvand Kaitseliidust"

Tairi (30):

Minu Naiskodukaitsesse astumine oli ajendatud soovist panustada ühiskondlikusse tegevusse,  ka patriootlikkusest, soovist areneda ise praktiliste oskuste kohapealt. Oluline oli ka sportlik kuvand Kaitseliidust, st tahtsin end liigutada rohkem ja matkata, end proovile panna.

Lisaks kõigele eelnevale sain üllatuslikult veel tohutus koguses uusi ja põnevaid tuttavaid, kellega mind ühendab meie ühine patriootlik mõtlemine ja teatud samad väärtused (tegutsemistahe, mitteallaandmine jne), samas oleme kõik erinevas vanuses ja erineva taustaga inimesed. Põhiline ongi vist see just. Ahjaa: ka huvitavad õppused ja jätkuv enese proovilepanemise võimalus on väärtuseks olnud.

Hetkel olen ma ringkonna esinaine, seega panustan praegu administreerimise poole pealt. Aga üritan ikka ka võistlustel käia, et ringkonda eriala mõõduvõttudes esindada. Õppustel tagan oma erialal staabiassistendina. Räägin tuttavatele, kui tore meil on, st propageerin.

"Koostegemise rõõm"

Ruth (57):

Miks liitusin NKK-ga: tahan olla oma Eesti eest! Olen siit saanud teadmisi, uusi tuttavaid ja koostegemise rõõmu. Üritan nii palju, kui võimalik, üritustel osaleda, lisaks olen jaoskonna juhatuse liige pikemat aega olnud.

"Kodutütrest naiskodukaitsjaks"

Airika (26):

Olin kodutütar ning meie juht oli Naiskodukaitse aktiivne tegevliige, kes kaasas meidki oma tegemistesse. Mulle need meeldisin ning seetõttu organisatsiooni ka astusin. Siit olen leidnud endale hea seltskonna, mitmekesist tegevust, ennastarendavaid tegevusi, vaheldust rutiinile, ja saanud ka ekstreemseid kogemusi.

Olen praegu noortejuhtide grupi liige ning ühtlasi ka Kodutütarde organisatsioonis rühmavanem ehk kasvatan NKK-le järeltulijaid. Lisaks osalen aktiivselt patrullvõistlustel ning aitan erinevaid üritusi läbi viia (loomulikult ka selliseid, kus meie neidusid kaasatakse).

"Väljakutsed elus"

Inge (56):

Elus tuleb kogeda erinevaid väljakutseid ja leidsin, et Naiskodukaitse organisatsioon sobib minu vaadetega kokku. Tahtsin ennast proovile panna (kas saan uutes väljakutsetes hakkama?). Sooviksin tulevikus noortegrupiga tegeleda.

"Uue liikme pilgu läbi"

Karen (29):

Miks astusin NKK-sse? Maailmas on rahu ja tasakaal paigast ära, seetõttu peame hoidma oma väikest kodumaad ja näitama maailmale ja kõigile pahatahtlikele, et Eesti rahvas armastab ja kaitseb oma kodumaad.

Kuna olen veel väga värske liige, siis esialgu usun, et Naiskodukaitse annab kindlasti julgust, kogemusi ja teadmisi, aitab avastada iseennast ja oma võimeid. Näen, et on palju toredaid naisi, kes on väljunud oma mugavustsoonist, selleks et aidata teisi ja toetada oma riigiga seonduvaid tegevusi. Panustan NKK tegevusse oma vaba ajaga.

"... see oleme meie"

Mare (45):

Leian, et kõik kodanikud võiksid ilma kasu saamise eesmärgita anda oma panuse riigi hüvanguks, sest riik – see oleme meie. Olen NKK-st saanud palju uusi tuttavaid, osalenud põnevatel üritustel ja tunnen, et saan teha midagi kasulikku. Võtan aktiivselt üritustest osa.

"Püsiv koht elus"

Riina (42):

Liitusin Naiskodukaitsega nii ammu aega tagasi, et ausalt öeldes ei ole ma vahepeal enam kindel, kas see, mis mulle tundub, et liitumise põhjuseks oli, ka niimoodi päriselt oli. Peamine põhjus toona liitumiseks oli tahtmine midagi erilist teha. NKK annab palju mitmesuguseid elamusi ja õppimisvõimalusi. Naiskodukaitse on minu elus üks püsivamaid asju üldse ja see annab toreda järjepidevuse tunde.

Tegutsen jätkuvalt oma erialal, st olen vabatahtlik instruktor. Samuti hoolitsen mentorlusprogrammi juurdumise eest.

"Midagi jäi elus puudu"

Pille (39):

Liitusin NKK-ga, sest tundsin, et midagi jäi lisaks heategevuses osalemisele veel elus puudu. NKK tegevus annab hea enesetunde. Püüan üritustel osaleda ja kaasa aidata üritustesse/tegevustesse ja nii paljuga, kui jõudu/jaksu ja aega käes juhtub olema.

"Suguvõsaliikmete staatus ühiskonnas mõjutas"

Tiina (39):

Minu suguvõsa naised olid NKK liikmed enne 1940. aastat ja tänu sellele olid nad teiste külaelanike poolt väga austatud. Soovisin järgida oma esivanemate eeskuju ning rakendada oma oskusi kodumaa hüvanguks.

NKK-s tegutsemine annab mulle teadmise, et olen omalt poolt midagi riigi ülesehitamisse ja kaitsmisse andnud. Olen kursis minevikuga, teen kõik olevikus võimaliku, et tulevik oleks meile kõigile parem. NKK-s tegutsemine annab südamerahu: ma pole niisama kõrvaltvaatajaks jäänud, vaid aktiivselt nõu ja jõuga vastavalt võimalustele panustanud.

Osalen erinevatel üritustel, aitan neid korraldada ja püüan kaasa mõelda ning rääkida NKK tulevikusihtide seadmisel.

"Alati valmis"

Helve (59):

Liitusin NKK-ga, kuna minus peitus soov selle organisatsiooni tegevusse panustada. NKK-s tegutsemine on andnud mulle tahtmise olla vajalik ja sellesse organisatsiooni panustamiseks olen alati valmis.

"Minu panus"

Anne (30):

Liitusin Naiskodukaitsega selleks, et oma panus riigikaitsesse anda. Olen NKK-st saanud võimalusi  eneseteostuseks ning rõõmu tehtud töö vajalikkusest. Võtan Naiskodukaitse ja Kaitseliidu üritustest aktiivselt osa.

"Eneseteostus"

Heidi (32):

Liitusin Naiskodukaitsega, kuna mulle meeldib vabatahtlikkus ja aktiivne eluviis riigikaitse hüvanguks. Olen selles organisatsioonis ennast teostanud. Erialaselt tegelen Kaitseliidu väljaõpete tagamisega, ja (üleüldse) vabatahtlike motiveerimisega.

"Minu kohus!"

Pirjo (35):

Kuna olen üle poole oma elust elanud nõukaaegses süsteemis mitte just kõige paremates tingimustes ning mul on siiani elus vanaemad ja vanaisad, kes mäletavad endist, märksa paremate tingimustega aega, siis tunnen oma kohust olla valmis praeguse vabaduse kaitsmiseks.
Valisin Naiskodukaitse sellepärast, et olen naine ja minu esmaseks kohustuseks on kaitsta oma lapsi, mitte tormata mõne väeosa koosseisus rindele.
Mis puutub rahuaega, siis ka siin on võimalik ühel või teisel moel aidata oma riiki.

Kui alustada lauset sõnadega "Naiskodukaitse pakub mulle….", siis pakub ta läbi selle organisatsiooni võimalust oma riiki toetada. 

"Naised, kes saavad kõigega hakkama"

Tiina (27):

Mulle meeldib Naiskodukaitses see, et sinna kuuluvad naised saavad kõigega virisemata hakkama. Lisaks saab seal õppida põnevaid asju nagu laskmist, orienteerumist, esmaabi... Äärmuslikel juhtumitel tean, et minust on naiskodukaitsjana abi. 

"Minu kohus on edasi kanda eestlust"

"Suur sõbralik perekond"

Naiskodukaitse pakub mulle vaheldust tavapärasele elule. Hea on õppustel käia, kust tegelikult saab ikka väga palju kasulikku teada. Võiks öelda, et Naiskodukaitse on omaette kool, kus käid ja harid ennast ning kasutad oma teadmisi organisatsiooni hüvanguks ja arendamiseks. Siiski etem kui päris kool. Siin saab end arendada, tegeleda meelepäraste asjadega (minu puhul on see rohkem meditsiiniga seonduv tegevus). Isegi, kui mõnikord on tunne, et ma ei anna piisavalt organisatsioonile midagi tagasi, siis minnes kuskile õppusele võetakse ikka avalisüli ja suure naeratusega vastu. Inimesed on vahvad ja abivalmid. Keegi ei jookse ära, kui veidi kehv situatsioon ette tuleb. Roosamannana öeldes "suur sõbralik perekond".

Naiskodukaitses olen sellepärast, et siin on hästi toredad inimesed.

Siin on võimalik tegeleda väga erinevate asjadega, alustades laulmisest kuni laskmiseni välja. Mis võiks veel meeldivam olla kui teha heade inimestega midagi kasulikku?

Naiskodukaitses olen mitmel põhjusel. Juba ammu olen huvitatud Kaitseliidu tegevustest, kuid päris sõjaväkke ei tahtnud minna. Naiskodukaitse andis suurepärase võimaluse saada uusi ja häid tuttavaid. Lisaks olen saanud palju huvitavaid praktilisi teadmisi nii sõjaväelise kui ka igapäevaelu kohta. Vast kõige olulisemaks pean, et Naiskodukaitse annab mõnusat füüsilist koormust, mis aitab igapäevaelust puhata.

Mina olen naiskodukaitsja sellepärast, et saab suhelda erinevate inimestega ning Naiskodukaitses tegutsedes saab palju selliseid uusi ja huvitavaid kogemusi, mida võibolla oma igpäevases elus ja töös ei saaks.

"Ei taha üldise linnastumisega kaasa minna"

Peamine põhjus on see, et mul peab olema teadmine, et saan igas olukorras hakkama. Ei taha üldise linnastumisega kaasa minna. Igal inimesel peaks siiski olema mingi aimdus sellest, kuidas käituda, kui oled metsa ära eksinud, kuidas metsas olles hakkama saada, mida süüa jne. Olulist rolli mängib vastupidavus. Naiskodukaitses leiab
võimaluse neid oskusi arendada.

"Lapsest saati naiskodukaitsja"

Minu lugu on ehk kummalisem ja natuke tavatum kui teiste lood. Naiskodukaitse
taaslõi minu ema 90-ndate alguses. Kui olin veel päris väike, avaldasin juba soovi kaasa lüüa erinevatel õppustel. Enamjaolt kasutati minu abi meditsiini ülesannetes ja toitlustamises. Nüüdseks, kus mu ema enam ei ole Naiskodukaitse esinaine, on mulle jäänud harjumus ja vajadus ennast välja elada metsas mütates.

Olen aru saanud, et mina olen naiskodukaitsja oma ema pärast. Tema on mulle sama kallis kui minu vabadus ja minu rahva vabadus.

Naiskodukaitsesse astusin peale kahe esimese lapse sündi, kuna leidsin, et lisaks iibe tõstmisele tahan ühiskonna heaks ka palju muud teha. Kuigi mul pole erilist huvi nn sõjaliste mängude vastu, olen saanud ennast rakendada juba mitme projekti juures. Tulevikus olulisema panuse andmiseks naiskodukaitsjana pean läbima veel mitmeid koolitusi, et osata aidata eri ürituste juures.

"Olen patrioot"

Maarja (18):

Olen naiskodukaitsja, kuna mulle pakub huvi militaarne tegevus. Mulle meeldib metsas tatsamine ja käimine. Kuigi siiani olen rohkem võisluste korraldamise poole peal olnud, siis tahaks isegi neid ülesandeid proovida. Ilma õppimata ei saa ka ühtegi oskust. Olen patrioot ja kui on vaja kedagi/midagi kaitsta/aidata, siis oleksid oskused olemas. Uued oskused kuluvad alati ära. Isegi siis, kui arvad, et neid ei lähe tarvis. Hea on teada, et nad on olemas ja oskad neid kasutuda.

"Seda kõike annab teha ka huumoriga"

Miks olen Naiskodukaitses: tegelikult on selleks palju põhjuseid - mõningad isiklikud ja mõningad ühiskondlikud.
Esiteks on mõnus seltskond, mis on peamine - ükskõik, kus töötame või millega tegeleme.
Teiseks on väga hea väljaõpe.
Kolmandaks tahan olla abiks riigile, kus olen sündinud ja kasvavad ka minu lapsed.
Neljandaks: paljud mõtlevad, et kui ma ei saa mingit raha, siis miks ma peaks end kuskil supikatla taga külmetama või mudas roomama? Kuid ka kõike seda annab teha huumoriga.
Kuid mõelgem enne sellele, et keegi ei aita meid, kui me ise ei aita ennast ja ka lähedasi. Kõike siin ilmas ei saa mõõta rahas ning ka inimlikkust on vastikult vähe meie praeguses elus.
Lõpetuseks ütleks, et ikka on eestlase lõunasöök teine eestlane, kui me ei alusta iseendast ega muutu sallivamaks teiste suhtes - kõik me oleme inimesed.