Naiskodukaitse baasväljaõpe muutus veel praktilisemaks ja põnevamaks

Baasväljaõppe revalveerimisel on lähtutud põhimõttest, et baasväljaõppe järjepidevuse ja ühtsuse tagamiseks muudetakse vaid seda, mis hädavajalik ning suures plaanis jääb kursuse sisu võimalikult samaks. Nii on loodud eeldused selleks, et ka edaspidi viiakse täismahus baasväljaõpet igas ringkonnas tõrgeteta läbi ja instruktorid ei pea ümber õppima ning varasema ja revalveeritud kava järgi baasväljaõppe läbinud liikmed, saavad üldjoontes sama väljaõppe. Naiskodukaitse baasväljaõppe eesmärgiks on see, et õppe läbinutel oleks esmased teadmised, oskused, hoiakud ja kogemused tegutsemiseks Naiskodukaitses. Lisaks on see ettevalmistavaks väljaõppeks osalemaks erialakursustel.

Revalveeritud baasväljaõppe maht on 86 akadeemilist tundi ja koosneb see neljast moodulist ehk neljast nädalavahetustest. Organisatsiooniõpetuse moodulis vähenes õige pisut üld-riigikaitseline osa ja suurenes Naiskodukaitse osa. Teemadena lisandusid Kaitseliidu noorteorganisatsioonid, mentorlus, arenguvestlused ning erinevalt varasemast lõpeb moodul kontrolliva ülesandega. Organsiatsiooniõpetuse moodulis saab hea ülevaate sellest, mis organisatsiooniga Naiskodukaitse näol tegemist on, millised on siinsed kohustused, õigused, normid ja tavad ning muidugi võimalused riigile kasulik olemiseks ja enese arenguks. 

Esmaabi moodul sisaldab nüüd varasemast hulga rohkem praktikat ja muuhulgas ka teadmisi kontrollivaid/kinnistavaid situatsioonülesandeid. Lähtutud on elupäästva esmaabi põhimõtetest ja nö kahe palja käega kannatanule lähenemisest ehk siis just sellistest igapäeva elus ette tulevatest olukordadest, kui meil ei ole abivajajat märgates tõenäoliselt kaasas esmaabikotti ja muud vajalikku atribuutikat. Heal juhul on abistajal olemas vaid teadmised esmaabist ja julgus tegutseda.

Toitlustusmoodul koosneb sarnaselt varasemaga õhemast teooria osast ja mahukast praktilisest harjutusest väliköögis toitlustades. Kolmel järjestikusel toidukorral vähemalt 30-le inimesele välikatlas süüa tehes, tekib kursuslasel arusaam küll, mida välitoitlustamine endast kujutab ja et olles vaevalt lõunased nõud puhtaks saanud, tuleb hakata tegema ettevalmistusi õhtusöögiks. Köögitöö  pole mingi meelakkumine, aga ega nii palju nalja ka vist suurt mujal ei saa kui köögis.

Ka sõdurioskuste moodul on senisest praktilisem ning uue ja huvitavana lõpeb see sõduri rajaga, kus kursuslane saab proovile panna mooduli käigus omandatud teadmised ja oskused. Sõdurioskuste moodulil saab nuusutada seda, mida peetakse päris sõduri- ja metsaeluks – saab relva katsuda, saab kaarti tundma, saab praktilsielt orienteeruda, saab ennast maskeerida ja saab roomata. Kõike just täpselt nii palju, et tekitada soovi ennast edasi arendada neis, kel on militaarpisik südames ja mitte ära tüüdata neid, kelle tulevik on näiteks hoopis välikatla ääres või avalike suhete grupis ja kes põhimõtteliselt militaarset kutsumust ei tunne.

Kokkuvõttes võib öelda, et revalveeritud baasväljaõpe on praktilisem ja osalejatele põnevam, aga samas on säilinud vana hea baasväljaõppe olemus. Baasväljaõpe on üldjuhul kohustuslik läbida kahe aasta jooksul alates Naiskodukaitsega liitumisest. Peale baasväljaõppe läbimist saab liige valida endale edasise tegevusala ehk spetsialiseerumise.