Naiskodukaitse mentorprogramm käib täie hooga

Sellise sihiga alustasime enam kui aasta tagasi Sakala naiskodukaitsjate poolt koostatud mentorlusprogrammi praktikas testimist. Möödunud perioodil oleme saanud kuhjaga kogemusi ning leidnud rühmajagu poolehoidjaid. Ülevaate saamiseks ringkondades tegutsevatest mentoritest (kes plaanisid/plaanivad saada ühel hetkel ringkonna mentorite koordinaatoriteks) kasutasime mitmeid suhtlusviise blogist kuni personaalsete telefonikõnedeni. Nende kümnekonna Naiskodukaitse põhiväärtusi edasikandva katselenduri kogemus on olnud väga eripalgeline: on õnnestunud suhteid, on katkenud suhteid, on uusi juhte sündinud, on jaoskonna sisekliima paranemist olnud. Kindel on see, et mentorlus kedagi külmaks ei jäta.

Nagu alustava muudatusega ikka, oleme kohanud ka tõkkeid ja skeptikuid. Aga üksteisele toeks olemine, eduelamuste aina suurenev hulk ning Naiskodukaitse esinaise isiklik usk meisse on lasknud mentorprogrammi tasahilju, kuid järjepidevalt organisatsiooni kultuuri ja õppesüsteemi osaks juurutada.

Kõige levinum nn linnalegend, mida mitmeid kordi nii tegevliikmetelt, kui ka juhipositsioonil olevatelt naiskodukaitsjatelt kuulsime, oli muinasjutt dokumendikuhjast, mis tuleb täita ja esitada. Päriselu on lillelisem ning reaalselt tegutsevad mentorid on programmist enda jaoks kasutusse võtnud ainult lepingu (et suhtele haritud inimesena algus, eesmärk ja lõpp määrata) ning õpipäeviku endale märkmete tegemiseks, et mitte häbisse jääda ülejärgmisel kuul menteega vanaema tervise asemel kassi tervisest juttu tehes. Seega on kummutatud müüt tohutust paberilasust, mis mentorprogrammi ümbritseb. Ootame huvilisi mentorprogrammi oma naha peal katsetama.

 Ühe ringkonna mentorite koordinaatori kogemus testaastast on järgnev.

„Olin ka enne (Naiskodukaitse mentorprogrammi) veendunud, et mentorlus on just see, mida meie uued liikmed vajavad ja mis suuresti aitab organisatsioonil areneda ja saavutada liikmelisuse parem kvaliteet. Peale seda, kui praktiliselt ja faktiliselt asja läbi tegin, ei muutunud minu arvamus. Küll aga sain aru, kuidas uue liikme potentsiaal võib tuulde minna, kui tal õigel hetkel tuge kõrval ei ole ning mismoodi tekib soov hääletada jalgadega, kui sisseelamine on liiga keeruline või ei  soovitata sobivaid tegevusi/koolitusi ning kuidas lahkutakse arvamusega, et Naiskodukaitse pole see organisatsioon, mida arvati seda olevat.“

Hetkel on mentorluse osas Naiskodukaitse ringkondades olukord erineval tasemel: on ringkondi, kus tegutseb pühendunud mentorite koordinaator, on ringkondi, kus testperioodil osaleja pole veel kogemuste hankimisega lõpule jõudnud, et uusi mentoreid toetama hakata ja on ka ringkondi, mille mentorite tegevust võime aimata ilma, et meil oleks sellest kindlaid andmeid.

Soovitame huvilistel programmiga liituda! On ju Naiskodukaitse 2012-2015 arengukavaski kirjas, et strateegiliste eesmärkide täitmisel on üks kasutatavatest vahenditest mentorlus, millega pööratakse tähelepanu organisatsiooni liikmete väärtuste- ja ideoloogiaalasele harimisele, et iga organisatsiooni liige oleks esinduslik „visiitkaart“.