Meeldjääv õhtu vahva seltskonna ja seente seltsis

Tuleb tunnistada, et argipäeva õhtuti ma eriti hea meelega kuhugi välja ei kipu. Eriti sügisel, sest ikka on ju vaja kodus midagi teha ning sügisõhtut klassiruumis veeta ei tundu alati nii ahvatlev olevat. Tänavune rohke seeneaasta ja sotsiaalmeedias levivad pildid, kuidas rahvas kärutäite kaupa metsaande koju veab ning purkidesse topib, tekitas minulgi huvi ja otsustasin minna ikka staapi kohale ja end seenemaailma salapäraga kurssi viia. Ei pidanud kahetsema. Õhtu oli hariv ja tore!

Kõik huvilised olid end juba tähtsate nägudega istuma sättinud ning hakkasime ootama vahvaid seenepilte ning toitude retsepte. Jelena aga teadis, et tühjade kõhtudega naistele pole mõtet palju rääkida ning teooria pidavat paremini pähe hakkama kui kõht korralikult täis.

Seega saime esimesed retseptid, jagasime end gruppidesse ja seenetoitude tegemine võis alata.  Tund aega käis köögis ja saalis vilgas sagimine ning meie laual oli seenesupp, kartul ja seenesoust, paneeritud seened, salat ning muidugi koukis Jelena oma kotist välja ka marineeritud seened ja seeneseljanka põhja. Peaks mainima, et kõik oli imemaitsev. Poleks uskunudki, et paneeritud seen konkureerib kotletiga. No oli ikka väga hea. Kohe nii hea, et meditsiinirühma liikmed kukkusid arutama, kas peaks toitlustusrühmaga ka end lähemalt siduma hakkama.

Sellega meie vahva õhtu aga ei lõppenud. Kui kõhud täis, sai kuulata loengut erinevatest seenesortidest ja seenetoitudest ning säilitamisest. Ühiselt sai kokku lepitud ka üks ühine seenelkäik.

Igatahes oli üks ütlemata vahva õhtu ja ma järjekordselt tundsin, kui tore on ikka kuuluda NKK ridadesse.  Hea seltskond on alati garanteeritud.