Häirekeskus. Mis juhtus?

Harju meditsiinigrupp külastas veebruaris kahe grupina Häirekeskuse Põhja keskust. Oli väga huvitav kuulda ja näha, kuidas häirekeskuse töö on korraldatud ja milline protsess abikõne korral käivitub. Samuti on hea teada, mida häirekeskuse töö sisaldab ning millised on tänapäeva uued võimalused.

Kes vastab abikõnele ja kes saadab abi?

Häirekeskus on jagatud neljaks regionaalseks keskuseks. Kõnedele vastamine on jagatud kõikide keskuste vahel selliselt, et kõnele vastab kõige kauem vaba olnud päästekorraldaja. Seetõttu on helistades oluline anda täpne aadress, mainides lisaks tänava või küla nimele ka linna või valda. Näiteks on Aia tänav pea igas suuremas linnas ning päästekorraldaja ei tea koheselt, millisest asukohast on jutt. Operatiivteenistus saadetakse appi regioonipõhise tööjaotuse alusel.

Häirekeskuse töösaalis on töökohad varustatud mitmete arvutitega, ruumis valitseb vaikus ja rahu - seniks, kuni saabub järgmise abivajaja kõne. Keskendunult ja abile orienteeritult lahendatakse erinevaid juhtumeid.

Töösaalis töötavad:

• häirekeskuse päästekorraldajad, kes vastavad kõnedele ja annavad juhtumitele ohuhinnangu;
• logistikud, kes saadavad välja kiirabi ja pääste ning vahendavad infot;
• meedikud, kelle ülesanne on juhendada helistajat, kuidas abivajajale anda esmaabi enne kiirabi saabumist;
• Politsei- ja Piirivalveameti operatiivteabeteenistuse korrapidajad, kes saadavad välja politseijõudusid;
• Riigiinfo telefoni 1247 operaatorid.

Positsioneerimine

Häirekeskus positsioneerib kõiki kõne tegijaid ja enamasti nähakse helistaja asukohta kaardil. Positsioneerimine toimub kahel viisil:

• mastipõhine asukohamääramine, mis on ebatäpsem ja võib eksida mitmekümne kilomeetriga;
• Advanced Mobile Location (AML), mis annab täpsema asukoha (eksimisvõimalus on meetrites), kuid see töötab ainult uuemates Androidi ning Apple’i operatsioonisüsteemiga nutitelefonides.

Kui positsioneerimine ei anna piisavalt täpset tulemust ning kaardirakenduse võimalusi kasutades ei õnnestu abivajaja asukohta täpsustada, saab häirekeskusele edastada ka asukoha koordinaadid.

eCall

eCall on automaatne teavitussüsteem, mis aktiveerub liiklusõnnetuse korral või manuaalselt nupuvajutusega. Süsteem toimib kõikjal Euroopas. Kui süsteem Eestis käivitub, tehakse autost hädaabikõne häirekeskusesse. Päästekorraldaja näeb kõne ajal miinimumteavet auto kohta ning auto asukohta kaardil. Isegi, kui inimesed on liiklusõnnetuse tagajärjel kõnevõimetud, võimaldab saadud info abi teele saata.

Häirekeskus saab automaatseid hädaabiteateid vastu võtta alates 2017. aastast. Autotootjatel on kohustus paigaldada nõuetele vastav eCall seade uutele sõiduautodele ja kaubikutele, mis on Euroopa Liidus müügil alates 31. märtsist 2018.

SMS-112

SMS-112 lühisõnumi teenus on suunatud kuulmis- ja kõnepuudega inimestele ning abivajajatele, kellel ei ole võimalik hädaabinumbrile 112 helistades abi kutsuda. Hädaabisõnumeid päästjate, kiirabi või politsei appi kutsumiseks on võimalik saata nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Kiireks abi kutsumiseks on võimalik vajalikud andmed ja sõnumid eelnevalt seadistada. Selleks tuleb ennast veebilehel sms.112.ee teenuse kasutajana registreerida.

Riigiinfo telefon 1247

Riigiinfo telefon 1247 loodi 2020. aastal seoses koroonakriisiga. Sellele helistades saab infot ja nõu olukordades, kus kellegi elu, tervis või vara ei ole ohustatud.

Riigiinfo telefon vahendab:

• Transpordiametile infot riigiteede probleemide kohta;
• Keskkonnaametile infot keskkonna ja loomadega seotud probleemide kohta;
• Politsei- ja Piirivalveameti infot;
• Päästeameti infot ja nõu erinevates päästeala teemades;
• Eesti Liikluskindlustuse Fondi avarii.ee rakenduse täitmisel nõuandeid.

Riigiinfo telefonile helistades saab näiteks infot:

• PPA teeninduste asukohtade ja lahtiolekuaegade kohta; dokumentide ja lubade taotlemise kohta; petukirjade ja -kõnede kohta;
• kohalike omavalitsuste, riigikogu või Euroopa parlamendi valimiste ajal - kes saab valida, millal valimised toimuvad, kus asuvad valimisjaoskonnad ja muud sarnast;
• kuidas muuta oma kodu turvalisemaks;
• kutsetunnistusega korstnapühkijate kontaktandmete leidmiseks;
• kriisivalmiduse ja -varude, ohuteavituse, varjumise ning ulatusliku evakuatsiooni kohta.

Riigiinfo telefoni kaudu saab vahendada ka märkamisi, näiteks:

• teel on liiklusohtlikud augud;
• tee on üleujutatud;
• liiklusmärk on katki, puudu või eksitav;
• keskkonnareostusest või reostusohust;
• massiliselt surnud loomadest, lindudest või kaladest;
• sekkumist vajavas seisundis metsloomast või -linnust;
• maanteel hukkunud suurulukist.

Kriisiinfo telefon

2023. aastal lisandus häirekeskuse tegevuste hulka kriisiinfo telefon (KRIT) teenus, millele saab helistada ööpäevaringselt ja tasuta. Samal aastal saadeti välja ka esimene ohuteavituse sõnum EE-ALARM.

Kriiside korral jagatakse telefonil 1247 usaldusväärset ja ametlikult kinnitatud riigiinfot ning käitumisjuhiseid. Enamus kohalikest omavalitsustest on sõlminud lepingu, et kriisiolukorras saaksid elanikud kohaliku info saamiseks pöörduda samuti riigiinfo telefonile. Kriisiinfo telefon käivitub, kui kriisi lahendamist juhtiv kohalik omavalitsus või riigiasutus selleks häirekeskusele ettepaneku teeb, teavitades sellest ka elanikke. Seni on KRIT teenus käivitatud näiteks COVID-19 pandeemia ajal, Ukraina põgenike kriisi ajal, Kuressaare joogivee kriisi korral või Suur-Sõjamäe jäätmejaama põlengust tekkinud mürgise suitsu tõttu.

Kuidas toimida häirekeskusesse helistamisel?

Häirekeskus juhendab:

• Ütle esimesena, mis juhtus, kas keegi on saanud viga ja vajab abi.
• Ütle võimalikult täpne aadress või kirjelda oma asukohta. Võid päästekorraldajale öelda ka oma täpsed koordinaadid.
• Kuula päästekorraldaja juhiseid ja vasta tema küsimustele – ta on selleks, et sind aidata. Küsimuste kaudu saab päästekorraldaja õigesti hinnata ohuolukorda ja anda päästjatele, politseile ja kiirabile võimalikult palju vajalikku lisainfot.
• Ole kannatlik. Kui ohus on kellegi elu või vara, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – see on juba teel.
• Lõpeta kõne alles siis, kui kogu vajalik info on edasi antud ja päästekorraldaja seda lubab.
• Kui olukord muutub, anna sellest kindlasti teada.
• Hoia oma telefoniliin vaba, et sulle saaks vajaduse korral tagasi helistada.

Väljastpoolt Eestit, vali 112 helistamiseks +372 600 0112 ja numbrile 1247 helistamiseks +372 600 1247.

Kuidas kutsuda abi kui levi ei ole?

Päästeamet juhendab:

• Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112.
• Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112.
• Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus.
• Kui igasugune telefonside puudub, mine ise abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabibaasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.

112 kõned

Häirekeskusesse tehakse ligi miljon kõnet aastas. 2024. aastal tehti häirekeskusesse ööpäevas keskmiselt 2704 kõnet. Keskmine ooteaeg oli vaid 6 sekundit. Enamus häirekeskusele tehtud kõnedest on seotud kiirabi väljakutsetega, kuid kahjuks on meie hulgas veel endiselt ka pahatahtlikke kõnede tegijaid. Korrektseimad 112 kõnede tegijad on lapsed. Nad teavad, mida ja kuidas on vaja helistades öelda ning täidavad häirekeskusest saadud juhiseid korrektselt.

Lõpetuseks killuke ajalugu

• Euroopa ühtne hädaabinumber 112 loodi aastal 1991.
• Numbri 112 kasutuselevõttu hakati Eestis planeerima 1992. aastal.
• Esmalt tehti Tallinnas pilootprojekt ja numbrile 112 oli võimalik helistada ainult mobiilivõrgust. Kõik Eestis tehtud 112 kõned suunati Tallinnasse, kuna maakondades puudus võimekus neile vastata.
• Ajavahemikus 1994–1999 võeti kõikjal Eestis hädaabinumber 112 kasutusele ka fiksvõrgus (kaabelvõrgus), mobiiltelefonidelt tehtud kõned suunati vastavasse maakonda.
• Alates 1998. aastast vastati hädaabikõnedele kõikides maakondades asuvates kõnekeskustes. Numbri 112 kõrval jäid kasutusele ka varasemad hädaabinumbrid.
• Aastal 2000 kaotati maakondlikud kõnekeskused ja moodustati 4 regionaalkeskust. Lühinumbritena jäid toimima 110 ja 112.
• Alates 2015. aastast on Eestis kasutusel üks hädaabinumber 112.
• Lühinumber 110 lõpetas lõplikult töö aastal 2020.

Artikli kirjutamisel on kasutatud Häirekeskuse kodulehel olevat teavet. Vaata lisaks https://www.112.ee/