Uudised      KKK      Tegevusplaan      Siseveeb      Kontakt      
Evakuatsioonirühmad harjutasid tuhande inimese evakueerimist Evakuatsioonirühmad harjutasid tuhande inimese Kui mõnes Järvamaa nurgas juhtuks õnnetus või sunniks kriisiolukord inimesi ajutiselt kodusid maha jätma ning nad vajaksid võimalikult normaalsete olemistingimustega turvalisemat paika, paneks see Naiskodukaitse Järva ringkonna evakuatsioonirühma tõsiselt proovile. ← Eelmine Järgmine → Koormusmatkal tervitasid naiskodukaitsjaid neli aastaaega Evakuatsioonirühmad harjutasid tuhande inimese evakueerimist

Evakuatsioonirühmad harjutasid tuhande inimese evakueerimist

Järva Teataja 11. mail 2021

Kui mõnes Järvamaa nurgas juhtuks õnnetus või sunniks kriisiolukord inimesi ajutiselt kodusid maha jätma ning nad vajaksid võimalikult normaalsete olemistingimustega turvalisemat paika, paneks see Naiskodukaitse Järva ringkonna evakuatsioonirühma tõsiselt proovile.

Evakuatsioonirühmad harjutasid tuhande inimese evakueerimist
Järva EvakR õppusel "Kirde Maru" foto Urmas Glase
Kui Järvamaal või kusagil mujal Eestis peaks päriselt midagi sellist juhtuma, on punkti ülesehitamine, mehitamine ja pidamine kohalike naiskodukaitse evakuatsioonirühmade õlgadel.
 
Kui püüda tuhandet inimest hoomata, siis võrdub see 40 klassitäie õpilastega, poole Järvamaa laulu- ja tantsupeo publikuga või terve Koeru aleviku elanikkonnaga.
 
Kui lisada stressirohkest olukorrast tekkiv kaos, kus inimesed on hirmul ja mures või paanikas, on see ligi kahekümnele siinsele evakuatsioonirühma naisele tohutu väljakutse, et hoida evakuatsioonipunkt töös ja inimesed rahulikud.
 
Järva naiskodukaitsjate evakuatsioonirühma ülema Kirsika Ilmjärve sõnul oli tegemist nende esimeste ristsetega.
 
"Saime varasematest oskustest ja kogemustest lähtuvalt katsetada esimest korda erinevaid protseduure nii iseseisvalt kui ka koostöös teiste ringkondadega. Enne õppust osalesime rännakukäsu ja sideõppe õppepäevadel, kaardistasime meeskondadega varustusvajadust, komplekteerisime meeskonna ja harjutasime teavituskontrolli oma rühma ulatuses. Kõik need tegevused olid meile kõigile esimeseks kogemuseks," kirjeldas Ilmjärv.
 
Eelmisel nädalavahetusel harjutas naiskodukaitse Järva ringkond õppusel „Kirde maru“ muu hulgas tuhandet inimest majutama, toitlustama, ravima, rahustama ja tegevuses hoidma. Õppus oli omakorda osa mastaapsemast "Swift Response 21" õppusest, kus Järva evakuatsioonirühma naised said korraliku kooli, kuna 17 õppusel osalenul tuli mõne tunniga ehitada üles evakuatsioonipunkt.
 
"Evakuatsioonipunkt tuli rajada Järvamaa keskraamatukogu hoonesse Paides Laial tänaval. Mööndusena tuleb küll kohe mainida, et seekord oli tegemist siiski kuiva treeninguga ning evakueeritavaid järvalaste pingutusi hindamas ei olnud. Viiruseohu tõttu poleks lihtsalt suuri inimmasse võimalik olnud kokku tuua." selgitas õppusel osalenud Maarit Nõmm
 
Kui punkti püstitamine ise juba nõuab palju mõtlemist, kaardistamist, analüüsimist, arvutamist ja planeerimist, tõuseb pinge- ja stressitase reaalsete „klientide“ vastuvõtul mitmekordselt.
 
Selleks, et iga inimene tuhandest tunneks ennast evakuatsioonipunktis võimalikult turvaliselt ja hästi, on oluline, nagu igas muuski valdkonnas, tagada hea kommunikatsioon ning kiire „teenindus“, lisaks arusaadav ja mitmekeelne viidastamine ja inimhulkade sujuv reguleerimine, rääkimata majutus-, toitlustus-, pesemis- ja parkimistingimustest.
 
Nõmme selgitusel tuleb mõelda lastele, eakatele, peredele, haigetele, erivajadusega inimestele ja teistele rühmadele, mis omakorda jagunevad mitmeks.
 
Kolmekordses koolimajaks ehitatud Laia-tänava majas on ruume palju, tuli naiskodukaitsjatel põhjalikult läbi mõelda, millisesse ruumi keda paigutada. Lisaks sellele vajavad lapsed tegevust, pered rahulikumat keskkonda, vanemad inimesed puhkamise võimalust ning võimalikult vähe treppe jne.
 
Rühma liige Maili Antons sai õppusel kinnitust, et järvalaste meeskonnal on üksteisega väga vedanud: "Me isekeskis mõistame ja toetame üksteist. Huumor, hea ja sõbralik nali on toeks ka keerulistel hetkedel. Ühine vormiriietus, punased pusad, lisasid ühtsustunnet veelgi - on hea tunne, et omad on läheduses. Meditsiinipunkti juhina ei tundnud ma end küll sugugi veel kindlalt, kuid teadsin, et teised ringkonnad tulevad toetama ning eeldasin, et neil on suurem võimekus. Nii oligi, " rääkis Antons.
 
"Iseenda tugevuseks pean psühhosotsiaalse esmaabi andmist. Seetõttu on mul hea meel, et sain praktiseerida aktiivset kuulamist ja põgusat nõustamistki. Õpikohti on muidugi mitmeid. Tänan veebel Raimo Merilod innustava lõpukõne eest, kes aitas meil oma kahepäevast õppust paremini mõtestada ja pani meid endasse uskuma,“ rääkis Antons.
 
Esmakordselt reguleerijana kätt harjutanud Kristi Licht kiitis samuti meeskonda: "Mulle meeldis meie rühma ühtsus, kindlameelsus ja sihikindlus. Reaalses olukorras oleme just see tiim, kes tuleb välja võitjana ja ühtselt."
 
"Õppisin väga palju ja endamisi analüüsides tean, mida järgmine kord parandada. Minu jaoks oli see kõik täiesti uus kogemus. Kindlasti soovin ennast arendada veel enam, tekkis huvi ja motivatsioon ning arusaam, miks ma seda teen. Ma ei tee seda endale, vaid ühiskonna hüvanguks ja kindlasti saan oma kogemusi edasi anda," kommenteeris ta.
 
Õppusest nähtus, et kõik, mis paberil kirjas, ei pruugi praktikas toimida. Kui tuhande inimese majutamine raamatukogumajja ongi matemaatiliselt võimalik, on see reaalsust arvestades siiski liiga optimistlik number. „Meid ootab ees maakonna evakuatsioonitaristu kaardistamine, mille teostamisel on oluline koostöö kohalike omavalitsustega. See peaks olukorda parandama,“ ütles Kirsika Ilmjärv.
 
Keegi ei taha päriselt kogeda situatsiooni, kus tuleb inimesi evakueerida, ent kui see peaks juhtuma, võib maakonna evakuatsioonigrupi abiga iga järvalane tunda end kindlates kätes.
 
"Tähtsaim järeldus õppusest - kui oleks reaalne olukord, kus on vaja inimesi evakuatsioonipunktis vastu võtta, siis päris kindlasti saaksime sellega hakkama. Üht-teist on vaja veel läbi mõelda ja harjutada, kuid tean, et me saame sellega hakkama," oli Maili Antons optimistlik.
 
Kirsika Ilmjärv tänas südamest kõiki rühma liikmeid antud panuse eest: "Meie motivatsioon on kõrge ja soovime iga õppusega oma oskuseid lihvida, et saavutada täielik valmisolek. Ühel päeval tuleb kindlasti ka õppus vabatahtlike evakueeritavatega."
 
Õppusel „Kirde maru“ harjutasid Järvamaal evakuatsioonipunktide rajamist ka Kirde maakaitseringkonna Jõgeva, Viru ja Alutaguse evakuatsioonirühmad. Järva rühma suuruseks on 27 liiget, vajalikust arvust on veel puudu 10.
 
"Evakuatsioonirühm on suurepärane põhjus liitumaks naiskodukaitsega. Rühma saavad tegelikult kuuluda ka mehed, kellele saame pakkuda toetajaliikme staatust. Tähtis on tahe panustada elanikkonnakaitsesse,“ kutsus Kirsika Ilmjärv aktiivseid inimesi liituma.
 
← Eelmine

FastLion CMS

Evakuatsioonirühmad harjutasid tuhande inimese

Evakuatsioonirühmad harjutasid tuhande inimese

Järva EvakR õppusel "Kirde Maru" foto Urmas Glase Kui Järvamaal või kusagil mujal Eestis peaks päriselt midagi sellist juhtuma, on punkti ülesehitamine, mehitamine ja pidamine kohalike naiskodukaitse evakuatsioonirühmade õlgadel Kui püüda tuhandet inimest hoomata, siis võrdub see 40 klassitäie õpilastega, poole Järvamaa laulu- ja tantsupeo publikuga või terve Koeru aleviku elanikkonnaga Kui mõnes Järvamaa nurgas juhtuks õnnetus või sunniks kriisiolukord inimesi ajutiselt kodusid maha jätma ning nad vajaksid võimalikult normaalsete olemistingimustega turvalisemat paika, paneks see Naiskodukaitse Järva ringkonna evakuatsioonirühma tõsiselt proovile.

Evakuatsioonirühmad harjutasid tuhande inimese evakueerimist

www.naiskodukaitse.ee © 2021 » Naiskodukaitse