Alice Kuperjanovi jaoskond

30. aprillil 2023. aastal loodi Tartus Alice Kuperjanovi jaoskond. 13 Tartu ja Tartumaa naiskodukaitsjat panid uuele üksusele aluse Naiskodukaitse ühe eestvedaja Alice Kuperjanovi auks.

Tartus loodi Naiskodukaitse Alice Kuperjanovi jaoskond (postimees.ee)

Kes me oleme ja mida teeme?

Jaoskonna liikmeid iseloomustab aktiivsus ja sarnaselt Alicele ei pelga me uusi olukordi ning Eesti eest seistes oleme valmis välja astuma oma mugavustsoonist. Oleme valmis õppima uusi oskusi ja ennast alati täiendama. Ka kõige kiiremal ajal leiame alati aega panustamiseks. Meid kannab edasi meie usk tulevikku, optimism ja teadmine oma võimekusest. Me ei anna alla, ka kõige keerukamates olukordades leiame ikka lahenduse. Usume ja vaatame alati tulevikku. 

Haarame kinni uutest ideedest ja leiame viisi neid ellu viia. Julgeme võtta vastutust ja võimalus midagi muuta või kuidagi aidata toob meie silmadesse alati sära.

Meid ühendab uudishimu, kui ka Sina tunned nälga uute teadmiste ja oskuste järgi ning tahad panustada oma aega laiapindsesse riigikaitsesse, siis oled oodatud meiega liituma!

Jaoskond on veel väga noor ja traditsioonid alles kujunevad, kuid oleme juba alustanud esimeste loomisega. Esimeseks traditsiooniks võtsime ühiselt vastu otsuse, et kõikidel Alice Kuperjanoviga seotud tähtpäevadel külastame austusavaldusena tema kalmu Raadi kalmistul.

Teine jaoskonna tradisioon sai alguse septembris, mida hakkame iga-aastaselt kordama. Nimelt toimub igal septembril Sügise sumin. See on jaoskonnaliikmete motivatsiooniüritus, mille sisu võib olla väga erinev - koolitusest heategevuseni või lihtsalt sotsialiseerumis õhtuni.

Koostöö Kuperjanovi malevkonnaga

Meie jaoskonnal on loodud tugevad sõprussidemed Kuperjanovi malevkonnaga. Sel aastal olime abis õpetajatepäeva korraldamisel, mis on traditsiooniliseks ürituseks malevkonnal. 

Jaoskonna sümboolika

Jaoskonna sümboliks on Scilla siberica (harilik siniliilia).

Siniliilia sümboliseerib truudust, armastust, inspiratsiooni, rahulikkust, rahu, püsivust, optimismi ja uusi algusi.

Jaoskonna asutamisel võeti vastu otsus, et luuakse jaoskonna rinnamärk. Rinnamärki hakatakse andma välja kolmes klassis - kuldne, hõbedane ja pronks.

Kuldse rinnamärgi saavad ainult asutajaliikmed.

Hõbedast rinnamärki on võimalik saada kõigil jaoskonnaliikmetel eriti silmapaistvate teenete ja tegude eest.

Pronksist rinnamärki on jaoskonnajuhatusel õigus anda Naiskodukaitse või Kaitseliidu liikmetele eriliste ja silmapaistvate teenete ning tegude eest.

Kes oli Alice Kuperjanov?

1894. aastal sündinud Alice Kuperjanov oli üks neist julgetest naistest, kes aitasid luua Eesti riiki. Alice Kuperjanov oli lõpetanud tütarlaste gümnaasiumi ja töötanud nii Petrogradis kui ka Eestis raamatupidajana. Oma tulevase abikaasa, Julius Kuperjanoviga, kohtus ta juba Vana-Kuuste ministeeriumi koolis õppides. 

Eesti Vabariigi loomise eelsetel ärevatel aegadel ei jäänud Alice lihtsalt koju oma kihlatut ootama, vaid lõi eesliinil kaasa põrandalauses võitluses ning aitas täitsa salajasi ja ohtlike ülesandeid. Tema korterist Tartus kujunes Eesti tagavarapolgu ohvitseride salajane peakorter. Ka juba abikaasana saatis ta oma meest kõikjal, minnes temaga kaasa ka Vabadussõtta.  Alicele omaselt ei rahuldunud ta tagalasse jäämisega vaid saatis oma meest rindel kuni lõpuni. 

Peale oma armastatud abikaasa surma jäi Alice ühiskondlikult aktiivseks ning ammutas jõudu tegutsemisest. Ta töötas nii  Punase Risti Tartu kommitees ja õpetajana tütarlaste gümnaasiumis. 1925. aastal, kui Tartus asutati Naiskodukaitse II jaoskond, oli Alice selle aktiivne organiseerija. Aktiivse tegevuse eest autasustati teda mitmete autasudega, sealhulgas Kotkaristiga. Naiskodukaitse kõrval jõudis Alice tegutseda ka Tartu Lasteabi juhatuses ja olla Tartu Perenaisteseltsi asutajaid. 1941. aasta 14. juuni varahommikul tuldi järele ka Alice Kupejanovile ning ta saadeti Sverdlovski oblasti vangilaagrisse, kus ta mõisteti surma.

Mari Raamot on kirjutanud oma mälestustes, et Alice seisis raudteejaama esisel kahe valvuri vahel. Märgates möödaminevat sõpra oli proua Kuperjanov oma raudus käed üles tõstnud ja hüüdnud: «Eesti naised, võidelge edasi, kuni tuleb vabadus!»