Taas kutsus meid Kirikumäe järv

Veel hetk ja algamas on koolitus, mida olen oodanud üle aasta. Eelmine,  2012. aasta suvi ei olnud just suplejasõbralik ning Kirukumäe järve veetemperatuur ei kiskunud vette viskuma.

Naljatades, peakoolitajaga suheldes, pakkus ta välja variante, kas ujuda sulejopega või vatitekiga nii jahe oli möödunud aasta suvi.  Kuna koolitus eeldas praktilist mitmetunnist olekut vees, siis nii tuligi oodata uut suve.

Hommikupoolik ei pakkunud rohkem rõõmu ja vaikselt hakkasin arvama, et kellegi „karvane käsi“ on mängus sooja ilma tellimisel.  Kuid, mida edasi, seda soojemaks muutus ilm, seda pehmemaks läks tuul, mis puhus järve poolt, seda mõnusamaks muutus ilm. Ja siis vette ….

Ujumistest töötunkedega, päästevesti selgapanek vees, ronimine paadi alla, paadi peale, paadi ümberpööramine vees, taas sisse ronimine – see kõik tasus ootamist üle aasta.

Lisasin koolitusele veel täiskasvanu elustamise, praktilised harjutused „Annekesega“

Peakoolitajaks kutsusin Pärnust vetelpäästja Eimar Tähe, keda tunnevad väga paljud ja kelle koolitajavõimed ja teadmised on suurepärased. Eimaril  on tohutult palju kogemusi (üle 20 aasta), on hea suhtleja, pädev, meeldiv.

Kursuslasi kogunes 12. Esindatud oli Naiskodukaitse liikmed, Kodutütred, Kaitseliidust noormees ja Kuperjanovi JP kaplan. Koos leidsime, et sellise koolituse vajadust oskad hinnata vaid siis, kui ise osaled, näed  mis toimub ja töötad kaasa. Kui keeruline on paadist välja kukkununa sinna tagas saada ja kui rasked on märjad riided ning nendega ujumine.

Päeva lõpetas vetelpääste klubist „Märjad käpad“ kutsutud koolitaja Kaja Arder, kes näitas oma  päästekoeraga White and Black Piquet, milleks on suutelised need suurepärased sõbrad.

Tundsin heameelt kordaläinud päeva ja meeldivate kaaslaste üle.

Aitäh, kõigile, kes pühendusid päeva.