Sotsiaalmeedia turvalisus

Enne postitamist mõtle

• Kes su postitust näevad (kas su „sõprade“ hulgas on nt tööandja esindajaid, kellele su postitused sinust negatiivse kuvandi võivad jätta)?

• Kas su piltidel on ka teisi inimesi (kes ei ole võib-olla pildi üles laadimiseks nõusolekut andnud)?

• Kas postitus/pilt sisaldab häirivat sisu (vägivald, liigne alastus, vihakõne vms)?

• Kas pildil on liigset infot paljastavaid detaile (nt kodune aadress, äratuntavad maastikuobjektid, lastega seotud info)?

• Kas kaamera saab ligi su asukohale või kas sa tahad seda infot check-in’i tehes jagada?

• Kas su postitus/pilt võib kedagi kahjustada (solvava sisuga, sisaldab kellegi teise isikuandmeid, on tehtud ilmselgelt pildistatava nõusolekuta või haavatavas olukorras)?

• Tee kindlaks, millised on teenusepakkuja privaatsusreeglid ja kellele kuuluvad kasutajate poolt üleslaetud sisu kohta käivad autoriõigused, st kas kord sotsiaalvõrgustikku laetud pilti võib veebilehe omanik edaspidi sinu käest luba küsimata kasutada (sh reklaampostitustes või sinu põhimõtetega vastuollu minevas kontekstis).

• Pea meeles, et vaatamata kasutajakonto privaatsusseadetele võib sotsiaalmeedias jagatu jõuda sulle tundmatute inimesteni! Sa ei tea, millised on su sõprade kontode seaded ja kes on nende sõbrad.

Probleemide tekkimisel

• Selgita välja, millised on antud teenusepakkuja võimalused/reeglid probleemsele kasutajale või sisule tähelepanu juhtimiseks (otselink raporteerimiseks, klienditoe kontaktid jne).

• Kui kahtlustad, et sind üritatakse petta või oled langenud kiusamise ohvriks, salvesta ja säilita vestluste logid, ekraanitõmmised postitustest jm, mis aitavad ründajat tuvastada või tõendavad tema käitumist.

• Pea meeles, et kellegi avalik „häbiposti panek" võib tunduda efektiivne ja suuremeelne teiste hoiatamiseks, küll aga võib see lõppeda sellega, et sulle esitatakse süüdistus teise isiku loata tema foto/andmete kasutamises.

• Kui kahtlustad, et su konto(de)le on sisse murtud, logi võimalusel välja kõigist seadmetest ja/või lõpeta pooleliolevad seansid (paljudel sotsiaalvõrgustikel ja meiliteenuse pakkujatel on turvaseadetes võimalus korraga kõikjalt välja logida) ja vaheta kohe parool kõigis keskkondades, mille kaudu sellele kontole ligi võis pääseda. Näiteks ülevõetud meilikonto puhul kontrolli oma olevasolevaid loetud ja kustutatud kirju, juhuks kui su mõne teise keskkonna (nt Facebooki) salasõna taastamiseks või vahetamiseks saadetakse sulle sellele meiliaadressile, mistõttu on saadud ligipääs ka su Facebooki kontole. Kasuta võimalusel kõigis keskkondades kahetasemelist autentimist.

Turvaline sotsiaalmeediakäitumine

• Tee oma sõbralistile regulaarset „auditit“, eriti kui oled lisanud inimesi pärast ühekordset kontakti (suurüritused, koolitused, matkad jne) ja nendega hilisem kontakt puudub. Kui keegi su sõpradest hakkab äkki masspostitama tema tavapärase käitumisega mittesobivat sisu (keeles, mida ta ei oska, teemadel, mille suhtes tal huvi ei ole, agressiivseid turunduskampaaniaid vms), võib tema konto olla üle võetud. Teavita konto omanikku võimalikust pahatahtlikust tegevusest tema kontol ja eemalda ta (ajutiselt) oma sõprade nimekirjast.

• Ära võta vastu sõbrakutseid tundmatutelt isikutelt! Nt Facebookis saad valida, kes sulle sõbrakutseid saata saavad ning kõige kindlam oleks valida “Sõprade sõbrad”, mitte  “Kõik“.

• Vaata üle oma profiil ja selle nähtavus erinevatele gruppidele ("Sõbrad", "Tuttavad", "Avalik"), vajadusel kustuta või muuda postituste või jagatud meedia privaatsusseadeid.

• Vaata regulaarselt üle, millistel kolmandate osapoolte rakendustel on ligipääs sinu andmetele ja kas see on jätkuvalt vajalik.

• Pea meeles, et enamike sotsiaalmeedia lehtede omanikud on suurkorporatsioonid, kelle eesmärk on teenida kasumit ja lahkete pakkumiste taga on sageli siduvad tingimused.

• Suhtu kriitiliselt sotsiaalvõrgustikes jagatavatesse uudistesse, kontrolli vajadusel teistest allikatest (eriti kui uudise postitajaks on teine kasutaja, mitte usaldusväärne meediaportaal). Jälgi, ega jagatav materjal pole aegunud ega pärine teadaolevatelt libauudiste portaalidest või kõmulehtedest.

• Kontrolli, kas Facebooki leht, mis jagab postitust, on Facebooki poolt verifitseeritud ehk õigeks tunnistatud (vt pilti).

• Tarbijamängudes ja loosimistes osaledes ole tähelepanelik, veendu, et tegemist ei ole pettusega ja pea meeles, et firmade sotsiaalmeedia kontod on enamasti avalikud ja nii ka sinna postitatud sinu isiklikud andmed. Lisalugemist erinevate sotsiaalmeedias jagatavate mängude ja loosimiste kohta saab lugeda siit: https://blog.ria.ee/koik-pole-kuld-mis-seinal-hiilgab/
• Ära nõustu oma Facebooki kontot reklaamide postitamisega raha teenimiseks "välja üürima", isegi kui sulle lubatakse saata töötamiseks arvuti ja kinnitatakse, et midagi ebaseaduslikku ei tehta. Nn "reklaamipesu" (ad laundering) tähendab, et sinu konto kauudu hakatakse pakkuma reklaame, mis on Facebooki reeglitega vastuolus ja selline tegevus viib su konto sulgemiseni (rääkimata mainekahjust ja riskist et su konto ajaloole ja sisule pääsevad ligi kurjategijad). Sageli nõutakse sinult ka "tööandja" tarkvara paigaldamist oma arvutisse või kaughalduse lubamist, millega võivad kelmid saada ligipääsu kogu su arvutis oleval infole sh internetipanga kasutajakontole, või paigaldada tagaukse et ka edaspidi su asjades ringi vaadata.

*Allikas: CERT-EE / RIA