Seened

Levinumad seened Eesti metsades

Kevad-võluheinikud

• Kasvavad kevadeti (maikuus); rohtunud paikades, niitudel, heinamaadel ja lookadastikes.
• On jahulõhnaline.
• Nimi on tuletatud tema kummalisest kasvamisstiilist – tihti moodustab seenegrupp „nõiaringe”. Suve poole võib heleda heiniku tema mürgiste sugulastega segi ajada.
• Tegemist on söögiseenega. Sobib suppi ja praetuna lisandina liharoogade juurde. 
• Seent on võimalik säilitada kõikvõimalikel viisidel sisse tehtuna.

Mürklid

• Mürklid on ühed maitsvamad kevadseened.
• Tüüpiliste kevadseentena ilmuvad mürklid aprilli lõpus, mai alguses.
• Mürklid kasvavad huumusrikastes metsades ja niitudel ning sisaldavad rohkesti D-vitamiini.
• Eestis leidub peamiselt kuhikmürklit, harva ka söögiseenena vähemväärtuslikku hiidmürklit ja kõige väärtuslikumat ümarmürklit.
• Ei vaja kupatamist.
• Värskelt eriti maitsev suppides, hautistes, kastmetes, ka lihtsalt praetuna.
• Soovitav on säilitada kuivatatult.

Kukeseened

• Kasvavad metsades alates augustist.
• Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi-segametsades.
• Seened kasvavad pesakonniti.
• Kuldkollane harilik kukeseen on tuntud igale seenesõbrale, seda on hea ja ohutu korjata.
• Vähemtuntud sugulased kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen kasvavad ajaliselt veidi hiljem augustis, kuid saagi korjamise periood on kuni novembrini.
• Kui kukeseen on värske, on kõige parem seent kasutada praetult, eriti võiga. Kasutatakse kõigis seeneroogades: suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades ja küpsetistes.
• Kuivatatult, keedetult ja kupatatult muutub veidi vintskeks.
• Soovitatakse säilitada praetult sügavkülmas, sobib marineerimiseks, segaseenena soolamiseks ja hapendamiseks.

Must torbikseen

• Kasvab juulist septembrini leht-, okas- ja segametsades, tihti suurte rühmadena.
• Seeneliha veidi heledam, õhuke, vürtsika maitse ja meeldiva lõhnaga.
• Kasutatakse söögiseenena, ei vaja kupatamist.
• Säilitamiseks kuivatatakse, vürtsika maitse tõttu saab kuivatatuid seentest aromaatset seenepulbrit. Sobib ka seeneekstrakti valmistamiseks.

Puravikud

• Puraviku perekonnas on osasid liike, mis ei vaja kupatamist ja on söödavad värskelt. Siiski peab olema tähelepanelik, sest leidub nendegi seas mittesöödavaid ja mürgiseid.
• Suvel, kui metsadesse ilmuvad silma rõõmustama esimesed punase peaga mehikesed, on platsis ka pruunika kübaraga sapipuravikud. Piisab ühest, et rikkuda terve seeneroog. Kahtlejale on lihtne nipp puravikku jalast veidi näksata. Sapipuraviku puhul ei lase mõru maik keelel end pikalt oodata.
• Puravike puhastamiseks ei pea neid vette panema, muidu imevad need end vett täis ja palju väärtuslikku läheb kaduma. Seened puhastatakse ning vanematel seentel eemaldatakse ka torukesed seenekübara alt. Jalgadelt kaabitakse väline tumedam kiht ära, nad tükeldatakse ja säilitatakse koos seenekübaraga või eraldi nõus.
• Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult ja suppides, kastmete tegemiseks, hautatult. Sobib hästi marineerimiseks.
• Säilitatakse neid ka praetult ning kuivatatult.

Pilvikud

• Pilvikute liike on palju ja metsast leiab neid suvest hilissügiseni.
• Tegemist on söögiseentega, kuid kirbe pilvik on mürgine.
• Pilvikuid puhastatakse järgmiselt:
  • pilvikutel eemaldatakse "nahk" seenekübaralt;
  • vanematel pilvikutel ka liistakud kübara alt;
  • seened loputatakse kiiresti;
  • noored pilvikud poolitatakse, vanemad lõigatakse tükkideks. 
• Kupatatult ja soolatult tarvitatakse seenekastmeteks, salatiteks ja hautisteks koos köögiviljadega. Mõned pilvikulised kõlbavad ka kupatamata.
• Säilitada soolatult, hapendatult, noori seeni marineeritakse. Magepilvikust saab teha seeneessentsi, seeneõli.

Männiriisikad

• Männiriisikad kasvavad männikutes ja männi-segametsades.
• Metsades on võimalik neid leida juulist septembrini.  
• Tegemist on keskmise väärtusega söögiseenega.
• Seenel on kibe maitse, mis tõttu peab seda leotama või kupatama. Korralikult kupatatud seeni saab koos teiste mahedamate seentega kasutada kastmetes, hautistes ja pitsa peal.
• Säilitada soolatult, toorelt hapendatult.

Kännumamplid

• Kännumamplid kasvavad tiheda kogumikuna lehtpuude ning eriti kaskede kändudel või lamavatel tüvedel.
• Seent võib metsast leida maist novembrini, massiliselt aga viljub septembris. 
• Mamplid on head praadimiseks.
• Seeni võib säilitada praetuna sügavkülmas. Kuivatatuna sobib suppidesse, kastmetesse ja lihatoitudesse.

Võiseened

• Võiseened ehk kollariisikad on seened, mida leidub väga sageli okas- ja segametsades, eriti kuusikutes.
• Võiseene kübar on ooker-, kuld- või sidrunikollane, takerkarvane kleepuv-limane. Kollakasvalkjad eoslehekesed on seene jala külge kasvanud.
• Võiseen on põletavalt kibeda maitsega.
  
• Seen on toorelt mürgine, kupatatult aga hea ja maitsev söögiseen. Vajab eelnevat kupatamist või leotamist
• Säilitama peab seent soolatult või hapendatuna sügavkülmas. 

Kaseriisikad

• Kaseriisikad on roosaka või roosakas-pruunika kübaraga söögiseened.
• Kaseriisikad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus. 
• Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad. Kaseriisikad vajavad leotamist ning kupatamist. Pärast seda on riisikas maitsev söögiseen. Kupatatult saab kasutada paljudes seenteroogades.
• Riisikas on hea hoidistamise seen, seda võib soolata, hapendada, teha talveks salateid, noored seened on eriti maitsvad ja nägusad marineeritult.

Sirmikud

• Sirmikud on väga head söögiseened.
• Suur sirmik ja safransirmik on maitsvad ning hinnatud seened.
• Aias kasvavate safransirmikutega tuleks olla ettevaatlik: Safransirmiku aedteisend on mürgine.
• Suur sirmik on paksu vatja pehme kuiva viljalihaga, pähkli lõhna ja maitsega.
• Sirmikud ei vaja kupatamist, neid võib praadida (värskelt praetuna meenutab šnitslit) või hautada. 
• Võib säilitada kergelt praetuna sügavkülmas või ka lausa kuivatatuna.

Kuuseriisikad

• Kuuseriisikaid tasub otsida kuusikutest. Parimad kuuseriisikakohad peituvad kuusenoorendikes.
• Kuuseriisikad on väärtuslikud söögiseened, mida ei ole vaja kupatada, sest nende piimamahl ei ole kibe.
• Seene parimad maitsed tulevad välja siis, kui neid kohe pärast korjamist võis praadida.
• Seent tasub säilitada praetult sügavkülmas, marineeritult, soolatult, hapendatult, seeneekstraktina.

Kitsemampel

• Kasvab augustis-septembris hõredates männikutes, rabastutavates metsades, tihti massiliselt.
• Seeneliha on valge, maheda maitsega.
• Tegemist on väga hea söögiseenega, mida ei ole vaja kupatada.
• Kitsemamplit saab värskelt kasutada suppides, kastmetes, küpsetistes jm. 
• Säilitamiseks võib seent praadida ja panna sügavkülma. Väikesi kübaranuppe marineeritakse ja eriti maitsev on seen hapendatult. 

Tatikad

• Leidub juulist oktoobrini.
• Tegemist väga hea söögiseentega.
• Paljudel tatikaliikidel katab kübarat limane nahk, mis tuleks enne toiduks tarvitamist eemaldada.
• Mitmete tatikaliikide seenelihal on tugevalt parkivad omadused, mistõttu nende korjamisel ja puhastamisel värvub sõrmede nahk pruuniks.
• Värsketest tatikatest võib teha suppi, kastmeid, ahjuroogasid, süüa praetult, hautatult, neid võib lisada munaroogadesse, küpsetistesse.
• Säilitamiseks on soovitav praetult sügavkülmutada, võib soolata, hapendada, kuivatada ning mõned liigid on väga maitsvad marineeritult.

Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! video "Seenele osa 1" seeneteadlase Veiko Kastanjega

Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! video "Seenele osa 2" seeneteadlase Veiko Kastanjega

*Allikas: RMK