Uudised      KKK      Tegevusplaan      Siseveeb      Kontakt      
Saatuslik 1940 - Naiskodukaitse viimane poolaasta Saatuslik 1940 - Naiskodukaitse Tänavu juunis möödus 80 aastat saatuslikust likvideerimisest, mis katkestas Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegevuse. Aastal 1940 käis juba Teine maailmasõda ning organisatsiooni tegevustes kajastus erakorraliste aegade hõng. Artikkel ilmus esialgselt ajakirjas Kaitse Kodu! ← Eelmine Mõned noodid naiskodukaitsjatest enne sõda Järgmine → Mari Raamoti radadel Saatuslik 1940 - Naiskodukaitse viimane poolaasta

Saatuslik 1940 - Naiskodukaitse viimane poolaasta

Kadi Kass, Naiskodukaitse ajalookomisjoni liige 27. sept. 2020

Tänavu juunis möödus 80 aastat saatuslikust likvideerimisest, mis katkestas Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegevuse. Aastal 1940 käis juba Teine maailmasõda ning organisatsiooni tegevustes kajastus erakorraliste aegade hõng.

Võtsin vaatluse alla toonase ajakirjanduse ja otsisin sealt kajastusi Naiskodukaitse mitmekülgse tegevuse kohta sel 1940. aastal kuni saatusliku laialisaatmiseni.

 

JAANUAR – KATLATÖÖ- JA HOBURAKENDUSKURSUSED
Aasta algul jätkas Naiskodukaitse tööd paljudel rinnetel. 1940. aasta 11. jaanuari Postimees kajastas Naiskodukaitse Tartu ringkonna Ebba Sarali sõnu eelseisvatest plaanidest:

 

„Möödunud aastal peeti Tallinnas massitoitlustamise kursused, kus ettevalmistuse said ka meie massitoitlustajad. Nüüd aga otsustasime korraldada veel täiendavad kursused samal alal, nimelt toitlustamise juures tarvitatavate tööabinõudega lähemalt tutvumise, et toitlustaja oleks vilunud ka tegelikult katlatööga. Samuti peab toitlustaja mõistma hobust rakendada. Mainitud kursused oleksid kahel õhtul nädalas.

 

Siis oleks järjekorras õhuvaatluse ja sideteenistusega tutvumine, kuna nendel aladel naiskodanik vabalt võib asendada meeskodanikku.

 

Jaoskondades jätkub töö endistes piirides. Suuremateks kavatsusteks on veel inventari ja igasuguste varustuste muretsemine.

 

Viimane ja kõige südamelähedasem küsimus on siiski raha. Meie tuluallikaks on tavaliselt igasügisene loterii-allegri. Et möödunud sügisel korraldatud loteriist jäi hulganisti võite järele, nende hulgas suuri ja hinnalist peavõitegi, siis otsustasime korrata loteriid, seekord maleva oma ruumides. Võite on üldse 3000, kõik enamasti hinnalised ja tarvilikud asjad, kuna puudub tavaline loterii-praht, millest oleme end vabad hoidnud. 21. jaanuaril on ju pärast palgapäeva kõigil rahakotid pungil täis. Sellepärast ootame ka rohket külastamist ja loodame, et ka käesoleval ajal ükski kodanik ei keeldu Naiskodukaitset jõukohaselt toetamast.“ (Postimees nr 9, 11. jaanuar 1940).

 

KÜÜNLAKUU – TULEKAITSE JA VABARIIGI AASTAPÄEV
Täna tegeleb Naiskodukaitse ohutushoiu valdkonnas muuhulgas tuleohutuse õppega, mis ei olnud võõras teema ka enne Teist maailmasõda:

 

„Naiskodukaitse Tartu ringkonna liikmeile tulekaitse erikursus algab täna kell 20 Kodanliku õhukaitse Ühingu ruumes, Suurturg 6, 111 korral. Kursuse kavas on täna järgmised loengud: „Tuletõrje jaotus. Põlengute summutamine ja päästetööd“; majaelanike organiseerimine võitluseks kahjutulega „Koostöö naabertulevalvega“. Refereerivad K. Hageri ja V. Aljas. Kuna tulekaitse küsimustest peab teadlik olema iga kodanik, eriti aga Naiskodukaitse liikmed, kellel erakordsetel aegadel lasub kohustusi tuleohtude korral, võtab tulekaitse kursusest osa suurel arvul Naiskodukaitse liikmeid.“ (Postimees nr 50, 21. veebruar 1940).

 

Viljandist tuli Eesti Vabariigi aastapäeva eel teateid, kuidas piduliku tähtpäeva pühitsemise eeltööd olid juba alanud. Nii puhastas linn lumest Vabadusväljaku ja kapten Irve mälestussamba ümbruse; edasi on linnavalitsus otsustanud pro¾ektoritega valgustada raekoda ja linna uut ärihoonet ning Vabadussõjas langenute mälestussammast 23. ja 24. veebruari õhtul. Kapten Irve mälestussamba juures süüdatakse tõrvikud. Kalmistul asuvate vabadussõjalaste haudade eest hoolitsemise olid endale võtnud Sakala Partisanid ja Naiskodukaitse. (Sakala nr 21, 21. veebruar 1940).

 

MÄRTS – KORJANDUSED PUUDUSTKANNATAJATELE
Naiskodukaitse ja Kaitseliit panustasid 3. märtsil alanud Eesti Punase Risti juures töötava sihtasutuse Ühisabi korraldatud ülelinnalises esemete, toiduainete ja raha suurkorjanduses puudustkannatajate abistamiseks. Ühtekokku 1000 vabatahtlikku korjajat külastasid kõiki pealinna maju ja kortereid, võttes vastu annetusi ja koputades kõikide kuldsetele südametele hüüdsõnaga „Avagem südamed ja käed!“ Naiskodukaitse ja Kaitseliit tegutsesid suurima üksusena Pärnu maantee, Tõnismäe ja selle taha jäävas piirkonnas kuni Järveni.

 

Päevaleht viitas, et viimane suurem samalaadne korjandus oli 1933. aastal, majanduskriisi ajal. Kuna sõjaolukord oli suurendanud tööpuudust, siis oli kõnesoleval talvel suurenenud ka abivajavate kodanike arv. Et kogemuste põhjal oli teada, et kõige raskemad kuud on märts ja aprill, püüti aktsiooniga pehmendada nii mõnegi kaaskodaniku olukorda kuni kevadeni, mil maa vajas jällegi rohkem töökäsi. (Päewaleht nr 56, 28. veebruar 1940, lk 5).

 

Kui eelnev näide viitab erinevate organisatsioonide koostööle puudustkannatajatele abi osutamisel alanud keerulises olukorras, siis korjandustest abivajajate heaks tuli teateid ka mujalt, nii et tegu oli Naiskodukaitse üldise tegevussuunaga:

 

„Naiskodukaitse üleriigiline korjandus sanitaarvarustuse heaks leiab Sõõrus väärilist hindamist ja lahket vastutulekut. Annetatakse sokke, kindaid, voodilinu, padjapüüre, riiet nende valmistamiseks, villu, sulgi jne. Peremehed annetavad linu või vastava varustuse puudumisel mõned kroonid sularahas. Leidub ainult üksikuid teisitimõtlejaid, kes ei ole suutelised hindama omakaitse tähtsust.“ (Lõuna-Eesti, 20. märts 1940, lk 2).

Saatuslik 1940 - Naiskodukaitse viimane poolaasta
Foto: RAHVUSARHIIVI FILMIARHIIV

APRILL – RIIGIKAITSE ERIKURSUSED ÜLIÕPILASTELE
Ilmses seoses erakorralise ajaga, kui käimas oli sõda, andis Postimees teada, et Tartu ülikooli Riigikaitselise õpetuse Instituut korraldab samal suvel 2 erikursust meesüliõpilastele ja eripäevad nais- ja meesüliõpilastele.

 

Nimelt oli Riigikogus vastu võetud 1940/41. aasta eelarves määratud krediiti ka Tartu Ülikooli üliõpilastele riigikaitselise õpetuse eripäevade tarbeks. Sellega avanes ülikoolides esmakordselt võimalus korraldada riigikaitselise õpetuse määruses ettenähtud eripäevi. Kava kohaselt oli eripäevade eesmärgiks meesüliõpilaste sõjaliste teadmiste ja oskuste täiendamine 1939. aasta kevad- ja sügissemestril ning 1940. aasta kevadsemestril omandatud üldsõjaliste õppeainete praktilises osas ning naisüliõpilaste teadmiste ja oskuste täiendamine neile Naiskodukaitse organisatsioonis korraldatud varustuse valmistamise, massitoitlustamise ja samariitlaste kursustel õpetatud alade praktilises rakendamises.

 

Naiskodukaitse Tartu ringkonda koondunud 723 naisüliõpilast olid oma üliõpilasorganisatsioonide kaudu avaldanud soovi riigikaitsetööst osa võtta. Naisüliõpilaste soove arvestades kavatseti võimaldada neile osavõttu eripäevadest. Kahjuks oli Riigikaitselise õpetuse Instituut sunnitud piirama naisüliõpilaste arvu 100-ga. (Postimees nr 90, 5. aprill 1940).

 

Rannu vallas Tamme koolimajas korraldas Naiskodukaitse Tamme jaoskond eesotsas oma energilise esinaise pr A. Pedega 35-tunnise esmaabikursuse. Kursusel võeti läbi kõik esmaabialad, nagu vetelpäästmine, igasugused mürgitused, eriti sõjaohu alal pommitus- ja gaasikaitse ning selle esmaabialad jne. Nädalas oli kolm kolmetunnilist loengut. Kursusest võttis osa 50–60 inimest päevas. (Tartumaa Teataja, 29. aprill 1940).

 

MAI – RAHVALÕUNA, LASKESPORT JA TANTS
Naiskodukaitse Tartu ringkonna kogu pidas aastakoosoleku. Kokkutulnuid tervitas Tartu maleva pealik. Naiskodukaitse Tartu ringkonna tegevuskava 1940/41. aastaks oli koostatud õige laialdasena. Kavas olid muuhulgas samariitlaste kordamispäevad ja noorsamariitlaste kursus, relvakäsitsusõppused, sisekorra- ja riviõppused, erakordsete aegade ettevalmistustööd jne.

Saatuslik 1940 - Naiskodukaitse viimane poolaasta
Naiskodukaitse liikmed söögilauda katmas. Foto: Rahvusarhiivi Filmiarhiiv

Suvel Võrus peetavatest üliõpilaste riigikaitseõpetuse eripäevadest pidi osa võtma umbes 80 üliõpilast ja NKK ringkond andis sinna juhte. Erilist tähelepanu taheti pühendada ka ühislaulu propageerimisele, kodanliku õhukaitse õppuste korraldamisele jne. Majanduslikest ettevõtmistest väärib erilist allakriipsutamist nn rahvalõuna kavade ja kalkulatsioonide väljatöötamine. „Rahvalõuna“ all mõisteti uues Kaitseliidu majas avatavat toitlustuspunkti. (Postimees, 10. mai 1940).

 

Ka spordi vallast oli uudiseid:

„Naised on osavad laskurid. Naiskodukaitse Valga ringkonna juurde moodustati treening-grupp laskespordi huvilistele liikmetele. Esimene treeninglaskmine väikekaliibrilisest püssist läks edukalt, kusjuures pr. Meerits ja prl. Koop saavutasid maksimaalse silmadearvu. Neile järgnesid heade tulemustega pr-ad Kont ja Lipp ning prl. Sirel.“ (Postimees, 24. mai 1940).

 

Reede õhtul peeti raekojas Naiskodukaitse Tartu ringkonna esinaise pr Ebba Sarali juhatusel sanitaarvarustuse korjanduse toimkonna viimane koosolek, kus kinnitati hiljutise ülelinnalise sanitaarvarustuse korjanduse aruanne.

 

Selle järgi oli korjandusest saadud sissetulekuid kokku 2266 krooni ja 93 senti. Korjandusega seotud kulusid oli 57 krooni ja 65 senti. Korjandus on võrreldes aasta varem toime pandud korjandusega andnud 250 krooni enam ülejääki. Kui arvestada asjaolu, et samal ajal oli käimas mitmeid teisi korjandusi ja erakordse aja tõttu oli kodanikel lisakulusid, mis annetamist pidurdasid, siis andis korjandus üle ootuste häid tulemusi. Rahvas oli saanud täiel määral aru sanitaarvarustuse korjanduse tähtsusest. Laekunud summa pidi minema haigla komplekteerimise alusvaraks, millele oli plaanis lisasummasid hankida, et haigla sisustust 100 voodiga lõplikult teostada. (Postimees nr 138, 25. mai 1940).

 

Tore oli tõdeda, et tõhusa vabatahtliku töö kõrvalt jäi mahti ka tantsida. Nimelt kajastas Postimees lahkesti, et teisipäeva [28. mai] õhtul toimusid Tartu maleva ruumes Naiskodukaitse Tartu ringkonna jaoskondade vahelised rahvatantsude võistlused, millest võtsid osa 4 jaoskonda ja Kaitseliidu allüksust. Võistluste ülesandeks oli rahvatantsude elustamine ja propageerimine kaitseliidu peres. (Postimees nr 142, 29. mai 1940).

 

JUUNI – KESKKOGU JA 864 KILO SOOLATUD RÄIMI
Veel enne saatuslikke sündmusi kogunes Naiskodukaitse keskkogu oma aasta peakoosolekule. Tehti kokkuvõtteid möödunud tegevusaasta töötulemustest, püstitati nõudeid ja uusi mõtteid eelolevaks tööhooajaks.

 

Esimesena oli rakendatud Naiskodukaitse ringkondade kehakasvatuse osakonna vanemate koosolek, kus käsitleti eriti teatematkade küsimust, kuulati ära möödunud aasta tegevusaruanded kohtadelt ja koostati aasta töökava. Peatähelepanu oli pühendatud kehakasvatuse laagrile, mis pidi toimuma 1.–4. augustil Elvas, kuid jäi ära, nagu praegu teame.

 

Ringkondade toitlusvanemate koosoleku töökavas nähti ette ülemaalise töö ühtlustamise ja väliõppe jätkamist, toitluskäsiraamatu väljaandmist, toitluspäeviku rakendamist ja kokkuhoiu küsimusi. Osakonna ülemaaliseks vanemaks oli A. Kuperjanov.

Saatuslik 1940 - Naiskodukaitse viimane poolaasta
Naiskodukaitse sanitaarpunkt Kaitseliidu Tartumaa maleva Võrtsjärve suvelaagris. Foto: Rahvusarhiivi Filmiarhiiv

Ringkondade kultuuriosakonna vanemate koosoleku päevakorras oli kaks kõnet: „Vaimsuse osa tegelikkuses“ kultuuriosakonna vanemalt J. Steinmannilt ja „Jakob Hurt rahvusideoloogina“ prl E. Rajasaarelt. Koosolek otsustas kultuuriosakonna töös panna pearõhu isiksuse väljaarendamisele, põhialuseks „Rahvana peame tundma, kust tuleme ja kuhu läheme“. (Postimees nr 145, 1. juuni 1940).

 

Veel juuni algul said Kaitseliit ja Naiskodukaitse uue riikliku ülesande. Nimelt ilmus 4. juunil Riigi Teatajas Kodanliku Õhukaitse alal elanike evakuatsiooni määrus, mille §7 kohaselt juhivad ja korraldavad kodanike evakuatsiooni elu- ning ootekohtadest KÕ (kodanliku õhukaitse) ringkonna juhtide määratud evakuatsioonijuhid, keda abistavad vastavad omavalitsused, Kaitseliit ja Naiskodukaitse. 12.–14. juunini toimus NKK keskjuhatuse korraldusel Tallinnas järjekordne väljaõppekursus toitlusalal, nimelt kalasoolamise kursus. Kursuse kava oli laiaulatuslik ja haaras kõike, mis käsitles kala kui toiduaine väärtust, kalatoite ja nende valmistamise põhiviise, samuti kala alalhoiu viise nii lühemaks kui ka pikemaks ajaks. Kursus oli nii teoreetiline kui ka praktiline. Praktiline töö toimus ETK konserveerimistööstuse ruumes Hollandi tänavas, kus Naiskodukaitse pere õppis tegelikult kala rappima, pesema, verisoola panema ja siis umbes 40 tunni järel tünnidesse laduma, reastama ja soolama. Kokku rappisid Naiskodukaitse kursuslased 864 kg räimi, mis kõik Kaitseliidu ja Naiskodukaitse toitlustamiseks soolati. (Postimees, 17. juuni 1940).

 

EPILOOG – LIKVIDEERIMINE
Kohe pärast Punaarmee toetusel läbiviidud juunipööret viis uus võim ellu „rahvavaenuliste organisatsioonide“ sulgemise. Päevaleht kajastas seda nii:

 

„Möödunud nädalal andis Kaitseliit vastava korralduse põhjal käest relvad, mis võeti kokku malevkondade kaupa ning saadeti hoiule riigi relvaladudesse. Kuna Kaitseliit nüüd riigikaitselise organisatsioonina on muutunud ülearuseks, siis kuulub ta likvideerimisele. Vabariigi valitsuse otsust selle kohta on oodata täna. Nagu meie autoriteetsest allikast kuuleme, tehakse Kaitseliidu organisatsiooni likvideerimine ülesandeks siseministeeriumile. Samuti tuleb kaitseliitlastel ära anda malevkondade staapidesse veel nende kätte jäänud varustust, nagu vöörihmad jne.“ (Päewaleht nr 168, 26. juuni 1940).

 

27. juunil 1940 andis vabariigi president välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse. Sellega lõpetati nii Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde kui ka Noorte Kotkaste tegevus.

 

Alates 1940. aasta juulikuust leidub ilmselgelt tsensori karmi käe alla sattunud ajakirjanduses peamiselt propagandistlikke ja halvustavaid kajastusi likvideeritud Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kohta, mida isegi jutumärkides ja kommenteeritult ei taha uuesti esile tuua. Üks neutraalne lühike teade olgu lõpetuseks veel ära toodud:

 

„Liikmekaardid tuleb ära saata. Endine Naiskodukaitse Tartu Ringkonna juhatus palub kõigil naiskodukaitse liikmeil ja kodutütardel kõige lähemal ajal ära tuua või postiga saata organisatsiooni liikmekaardid nende organisatsioonide likvideerimise puhul. Liikmekaardid tulevad saata end. Tartu Maleva staapi, Kalevi tänav.“ (Postimees, 4. juuli 1940).

 

Valmisolek sõjaks, erakorralisteks oludeks – see oli ju miski, milleks nii Kaitseliit kui Naiskodukaitse olid oma väljaõppes harjutanud juba 20 aastat. Nüüd see oligi käes, aga punane okupatsioonivõim paiskas põrmu kõik töised riigikaitseplaanid, organisatsiooni arengu ja unistused. Tõusu asemel järgnes hirm ja valu, organisatsiooni juhtide ja ka tavaliikmete küüditamised ja surm, varjamised ning enese mahasurumine. 50 aastat katkestust, millest organisatsioon küll tänaseks toibunud on, aga mida me ei unusta.

Artikkel ilmus esialgselt ajakirjas Kaitse Kodu!

Järgmine →
Mari Raamoti radadel

FastLion CMS

Saatuslik 1940 - Naiskodukaitse

Saatuslik 1940 - Naiskodukaitse

Võtsin vaatluse alla toonase ajakirjanduse ja otsisin sealt kajastusi Naiskodukaitse mitmekülgse tegevuse kohta sel 1940 aastal kuni saatusliku laialisaatmiseni Tänavu juunis möödus 80 aastat saatuslikust likvideerimisest, mis katkestas Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegevuse. Aastal 1940 käis juba Teine maailmasõda ning organisatsiooni tegevustes kajastus erakorraliste aegade hõng.

Saatuslik 1940 - Naiskodukaitse viimane poolaasta

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse