Põlva ringkonna EvakR astub suuri samme iseseisva toimimise poole

Loomulikult olid ettevalmistusse kaasatud ka rühmaülem Kristel Pehk ja rühmavanem Jaanika Mihelson. Nemad kahekesi said oma tuleristsed juba varem – nad pidid koostama rühmale ülesannete täitmiseks käsu. Jaanika sõnul oli see väga õpetlik ja hea kogemus. Jaanika sai veel teisegi proovikivi: kuna rühmaülem ei saanud tervislikel põhjustel harjutusel füüsiliselt osaleda, siis pidi rühmavanem juhtimise enda peale võtma. Jaanika ise võttis seda kui head kogemust ning tõi enda jaoks välja nii mõnedki õpikohad.

Eelnevalt oleme osalenud küll LõMKR evakuatsiooniõppusel SIPELGAS 2021 ning eelmisel aastal SIIL´i raames oli meil väike õppus koos Võrumaa ringkonna evakuatsioonirühmaga, kuid seekord pidime ise hakkama saama. Laupäevasel õppusel reaalseid evakueeritavaid ei olnud, tegime n ö kuiva trenni, kuid läbisime läbi kõik etapid: käsu lugemine, varustuse kontroll ja pakkimine, motoriseeritud rännak ette antud punkti, evakuatsioonipunkti püstitamine, omavaheline kommunikatsioon, evakuatsioonipunkti sulgemine.

Õppus algas õigupoolest juba eelmisel õhtul kui kõik EvakR-a liikmed said SMS´i teel kogunemisteavituse – „EvakR isikkoosseis KOGUNEDA laupäeval 06MAI23 kell 08.30 Võru 3, Põlva linn“. Reageerimine ja tagasiside rühmaülemale sujus ilma suuremate takistusteta, vähem kui tunniga olid tagasiside andnud kõik meeskonnad.

Kogunemine ja käsu kätte saamine möödus tõrgeteta. Ka varustuse kokkupanek ei võtnud meeskondadel ülemäära kaua aega, enim vajas aega toitlustusmeeskond, kuna nende varustus asus teises asukohas. Õpikohaks sellise ootamise juures oli kindlasti info jagamine – infosulg tekitab inimestes pahameelt, kui saadi teada mida ja miks oodatakse, suhtuti sellesse rahulikult ning rõõmsameelselt.

Kui varustus oli koos ja autodesse paigutatud, asusimegi motoriseeritud rännakule käsus määratud järjekorras ette nähtud sihtpunkti, milleks oli Leevi asula. Harjutusel kasutati päästeameti poolt Põlva maakonnas määratud evakuatsiooni punkti. Kohale jõudes kaardistasid reguleerijate ja julgestajate meeskondade pealikud koos rühmavanemaga hoone ning tegid ruumide jaotuse meeskondadele. Seejärel asus iga meeskond oma ruumi/ala evakueeritavate tulekuks ette valmistama. Evakuatsioonipunkt sai üles ning oli valmis evakueeritavaid vastu võtma üpris kiiresti. Ettevalmistuste käigus harjutati raadioside toimimist meeskondade pealike vahel, samuti meeskondade omavahelist kommunikatsiooni ja  koostööd. Kuna raadiojaamade kasutamine oli nii mõnelegi meeskonna pealikule võõras, siis raadiosidega oli mõningaid probleeme, kuid töö käigus muutus asi tunduvalt sujuvamaks. Koostöö erinevate meeskondade vahel toimis suurepäraselt. Ka pealik märkis, et talle jätsid meeskonnad asjaliku mulje ja osalejad teadsid, mida nad teevad.

Pärastlõunal saime käsu Leevi evakuatsioonipunkt sulgeda. Peale punkti sulgemist ja varustuse autodesse paigutamist rivistati rühmavanema käsul terve rühm meeskondade kaupa ülesse. Rühmavanem palus kõikidel meeskondadel läbi mõelda, et mis läks hästi ja mis mitte. Peale arutelu saime rühmavanemalt uue käsu, mille kohaselt pidime ümber paiknema järgmisse kohta, milleks oli Põlva linn. Seekord tehti asju natuke teisiti: kõigepealt saadeti välja reguleerimis- ja julgestusrühm, et nad võtaksid hoone valdajalt vastu ning asuksid seda kaardistama. Toitlustusmeeskond sai eraldi käsu ning nemad siirdusid õhtusööki valmistama. Ülejäänud meeskonnad asusid järgmise evakuatsioonipunkti suunas teele u 15 minutit hiljem. Põlva linnas sujus evakuatsioonipunkti üles panek veelgi kiiremini ja sujuvamalt, sest kõik meeskonnad olid oma tegevustes teinud muudatusi.

Päeva lõpus tegime kõik koos kogu õppusest kokkuvõtte ja maleva pealik kordas üle olulisemad asjad, millele edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.

Meeskondade pealikud leidsid üksmeelselt, et selline õppus oli igati vajalik kuna praktiliselt kõigis meeskondades on uusi liikmeid, kellel oli esimene kord EvakR-a tööga kokku puutuda, kuid vaatamata sellele suutsid meeskonnad nii meeskonna siseselt kui ka teiste meeskondadega kokku töötada. Paar meeskonna pealiku märkisid, et kindlasti peaksid eraldi kokku saama ka ainult meeskondade pealikud, et juhtimist veelgi paremaks ja sujuvamaks saada. Paljud osalejad tundsid puudust sellest, et ei saanud reaalselt oma ülesandeid praktiseerida, kuna polnud evakueeritavaid. Veel toodi välja, et oli põnev jälgida ka teiste meeskondade tööd, sest see andis parema ülevaate, millega erinevad meeskonnad täpsemalt tegelevad. Maleva pealiku jaoks on  väga oluline, et kogu EvakR-a koosseis on komplekteeritud, juhid ja liikmed on saanud vajaliku väljaõppe ning on tahtmist täis õpitut praktiseerida. Omalt poolt lubas pealik rühmale ka n.ö jätkuõppust koos evakueeritavatega. Juhtimise ja meeskondade koostöö osas leidis pealik, et rühmavanema ja meeskondade omavaheline töö oli hea, kuid seal oli ka kohti, mida saab parandada.

Rühmaülem Kristel tõi enda seisukohast kõige olulisemana välja selle, et esimest korda oli tal koos rühmavanemaga võimalus koostada käsku ning hakata selle järgi tegutsema. Tema sooviks on, et kõikide meeskondade pealikud saaksid põhjalikumat käsuõpet, et paremini asjadest aru saada ja vajadusel näiteks rühmaülemat või rühmavanemat asendada. Seda sai arutatud ka maleva pealikuga ning tema lubas meid selles asjas toetada ja aidata.

Pika päeva lõpuks jäi kõlama positiivne noot – kõik olid rahul, et selline õppus korraldati, sest see aitas meil kõigil paremini aru saada, mis on meie ülesanded, kuidas neid kõige efektiivsemalt täita ja kuidas olla üksteisele rohkem abiks.

Jääme suure elevusega uut evakuatsiooniõppust ootama.