Minu esimene baasväljaõppe moodul - ohutushoid

Olen Naiskodukaitse liige alates käesoleva aasta kevadest ja siiani ühtegi BVÕ moodulit läbinud ei olnud. Seega olen täitsa alguses.

 Töötasin e-õppekeskkonnas antud digimaterjali teadlikult läbi nädal enne lähiõppe toimumist, et oleks kõik värskelt meeles ja saaks praktikas kinnistatud. Ütlen ausalt, vaadates tunniplaani, tekkis mul korra mõte, et mida on terve päev nii pikalt rääkida. Eksisin, eksisin ja veelkord eksisin. Lugeda vaikselt ise, omas mõttes, on üks asi. Hoopis teine asi, kui see kõik ka kõva häälega välja öeldakse, läbi arutatakse ja eluliste näidetega täiustatakse. Päev läks üllatavalt kiiresti, hiljem kuulsin ka teistelt, et kuhu see aeg ometi kadus. Tunnid olid läbi mõeldud, aktiivseks kaasatöötamiseks hästi planeeritud (grupitöö, laua tagant püsti tulemine ja reaalselt asjade läbitegemine, näitliku materjali kasutamine jne). Lektorid, ma kiidan neid kõiki - Esti, Jaanika, Kaisa, Kati, Aike - super tublid naised meie endi seast, südamega naiskodukaitsjad! Suured tänud ka füüsilise enesekaitse instruktorile Siljale Tartu ringkonnast ning tuleohutuse läbiviijatele Põlva päästekomandost.

Lähiõpe täiendas igati teooriat, andis palju uusi teadmisi ja kinnistas olemasolevaid. 

Päeva jooksul käsitlesime mitmeid väga olulisi teemasid - kodu ja vara turvalisus, ohutusreeglid looduskeskkonnas, käitumine hädaolukordades, enda kaitsmine infokeskkonnas. Praktilises osas oli füüsiline enesekaitse ja tuleohutus. Enda jaoks saan lähiõpet eelkõige iseloomustada sõnadega ennetav, kavandav, planeeriv, praktiline. Näiteks: kodune esmaabikapp - ma polnud seda tükk aega vaadanud. Nüüd võtan loengus antud nimekirja ette ja täiendan seda kindlasti. Või kui kodus puhkeb tulekahju ja välisuksest lahkuda ei saa - mis siis teha?  Lihtsad teemad, mille peale ei ole mõelnud. Väga palju oli elulist infot, mida peaks iga inimene teadma ja kasutama, et mitte muutuda ise kriitilistes olukordades abivajajaks. 

Siia veel üks lihtne näide: instruktor palus kõigil seista tihedalt kokku ja hakata liikuma. Mida teha, et ennast rahvahulgas kaitsta? Mis seal siis on, moodustage kolmnurgad. No ega ikka ei ole nii, et kui pole proovinud, kohe saad ja oskad. Ikka proovisid, kuidas käsi panna, kuidas liikuda. Kindlasti ei saa mainimata jätta Kuldvillaku mängu, millega töötasime läbi looduskeskkonnas olevad ohud ja käitumisreeglid. Super lahe mõte, kuidas saab õppimise teha mängulisemaks ja kaasahaaravamaks.

Tuleohutuse praktilises osas oli ainuke koht, kus tundsin, et oleksin tahtnud natuke rohkem. E-õppes oli tulekustutite teema läbitöötamine kõige aeganõudvam: mis täht ja milline kustuti, kuidas hoida, kui kaugelt jne. Ehk oleks võinud lisaks pulberkustutile näidata ka vahtkustutit. Tuletekiga samuti, oleks võinud harjutada kasvõi näiteks seda, kuidas tekki hoida nii, et käed ei saaks põletada. Lõpus oleks võinud ehk mõne põleva pannigi kahjutuks teha.

Päeva lõppu jäi relvakonflikt ja hübriidsõda - selles teemas üllatas meid kohalik ukrainlanna, kes tegi väga emotsionaalse videokõne enda sõbrannale Ukrainasse. See oli kõige siiram ja ausam ülevaade, mida sõda endaga kaasa toob. Ja kõige selle juures oli see Ukraina proua ise väga positiivne ning tänulik kõigile, kes on Ukrainat kuidagi aidanud.

Usun, et hetkel ei ole ühtegi inimest, keda Ukrainas toimuv ei mõjutaks ühel või teisel määral.

Ma olen tegevliige olnud väga lühikest aega, aga ütlen ainult oma kogemusest, et isegi ühe BVÕ läbimine liitis mind Naiskodukaitsega palju rohkem, tõstis minu motiveeritust kordades kõrgemale ja pani mind tõsisemalt mõtlema, mida ma ISE teha saan nii enda kui teiste jaoks. „Ole valmis!“ äpi töötan ma kindlasti otsast lõpuni läbi ja lasen kõigil oma sõpradel-tuttavatel alla laadida.