Me hoiame nõnda ühte…..

On saanud kenaks  tavaks koguneda  Naiskodukaitse Sakala ringkonna aastapäeva tähistamiseks iga aasta 27. novembril  ühte või teise pidusaali ning  tervitada üksteist tähtpäeva puhul. Nii ka sellel aastal, mil koguneti ringkonna 86. aastapäeva tähistamiseks Grand Hotelli restorani.

Uue eluaasta täitumine ei tähenda siiski ainult pidustusi. See on aeg mõtlemiseks - mis oli, mis on, mis saab olema.

Me hoiame nõnda ühte

kui heitunud mesilaspere

Me hoiame nõnda ühte

ja läheme läbi mere…..

Just nende, Paul-Erik Rummo luuleridadega, juhatas sisse ringkonna esinaine - pr Tiina Ott – meie aastapäevapeo. Oma kõnes võrdles ta meid nii usina mesilaspere, kelle hoogne eesmärgile orienteeritud tegutsemine saavutab ühiskonnale vajaliku lõpptulemi kui ka hapra lumehelbekesega, mille haprus, ilu, visadus ja mitmekülgsus meile – naiskodukaitsjatele nii omane on. Kõik need omadused on vajalikud, et organisatsioonina edasi kesta. Meie organisatsioon on meie inimesed. Naiskodukaitse Sakala ringkond on kui maal, millele kunstnik lisab aina uusi värve ja pintslitõmbeid, muutes maali täiuslikumaks, selle imelise maali autorid oleme meie kõik!

Meile on antud suur vastutus kanda edasi Naiskodukaitse aateid, väärtustada meie kodumaad, oma riiki ja rahvast,  kultuuri ja pärandit. Kõige selle juures ei tohi me unustada üksteist, oma lähedasi, sõpru ja teisi kaasmaalasi. Oluline on, et me oskaksime näha teisi enda kõrval, märgata  olukordi, kus vajatakse meie abi, tunneksime ära headuse ja hoolivuse ning  suudaksime seda ka ise pakkuda. Ja seda kõike mitte ainult täna, vaid ka edaspidi.

Seejärel said tervituseks sõna külalised.  Suurimaks üllatajaks osutus Kaitseliidu Sakala maleva pealik Kalle Köhler, kes tervitas osalejaid südamliku luuletusega. Õnnitlejate seas oli ka riigikogu liige Helmen Kütt, kes tundis head meelt rohkearvulise naisseltskonna üle, mis tema igapäevatöös väga tavaline pole.

Kõlab juba klišeena, kuid meie organisatsiooni peamine rikkus on südamega inimesed. Päris kindlasti on meie organisatsioonil kindel tulevik, kui on olemas sedavõrd palju hoolivaid inimesi nagu meil täna on. Ringkonna esinaisel oli suur au seista  selle päeval teie ees ja tänada inimesi, kes on andnud ringkonna arengusse oma panuse  ja anda neile üle  tunnustused.

On sõnadest vähe, et tänada Sind,

on sõnad vaid südame kaja.

Seepärast kuula südameid,

siis sõnu ei olegi vaja.

Kaitseliidu teenetemedali III klass annetati Leili Särjele.

Naiskodukaitse liiliaristi hõberist annetati kapral Andu Heinsoole.

Naiskodukaitse liiliaristi V klass annetati naiskodukaitsjale  Marju Lohk.

Naiskodukaitse Keskjuhatuse tänukiri: Vika Zieds, Jane Särg.

Naiskodukaitse Sakala ringkonna  tänukiri: Helena Jallai, Anne-Liis Taim, Annika Tagaküla, Signe Sõkkal, Elvo Suigusaar, Enn Sihver.

Traditsiooniliselt  peeti meeles  ka aktiivses tegevuses osalenud naiskodukaitsjaid. Sellel aastal täitus kümme aastat meie organisatsioonis Vika Ziedsil ja Ene Sügaval. Lisaks tänati väikeste meenetega kõiki  teisi aktiivseid naiskodukaitsjaid.

Õhtu kulmineerus  Viljandimaa Slaavi kultuuri ühingu naisansambel Vesna  esinemisega, juhendajaks juba üheksandat aastat Külli Salumäe. Aastapäeva meelelahutuslikku osa mitmekesistas  naiskoor Eha, keda juhendasid  Eda ja Esta  Kivisild.

Tegemist oli tänuüritusega, kuid ürituse kestmajäämine ja traditsiooniks muutumine on korraldajate kindel lisaeesmärk. Meie organisatsiooni väärtus kasvab ajas, see omandab tähenduse järjest rohkematele inimestele.

Jakob Hurt on öelnud: „Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab.“