Loodusesse minnes

Metsas ebameeldivatest situatsioonidest hoidumiseks on esmane ja kõige tähtsam on võimalike ohtude ennetamine. Selleks:

• Võta kaasa laetud akuga mobiiltelefon (ning lülita see säästurežiimile) ja akupank. Pane need sellisesse kohta, kust neid oleks võimalik kiiresti kätte saada, kuid jälgi, et need oleks kaitstud märjaks saamise eest. Abi kutsumiseks ei pea Sul olema kõneaega – see on tasuta. Kui Su telefon väidab, et oled levist väljas, siis eemalda SIM-kaart, et telefon saaks leida lähima teisest operaatorfirmast pärineva leviala. Abi saad kutsuda telefoninumbril112.

• Kavanda ja valmista matk hoolega ette. Eelista olemasolevaid matkaradasid. Tee selgeks, kus asuvad lähimad suured maanteed, kas ja kus asuvad veekogud, sood ja riigimetsad. Mõtle valmis maa-ala suurus, kus soovid liikuda, leia kaardil seda ala piiravad objektid. Nt kui oled sisenenud maa-alale ning liikunud kogu aeg põhja suunal ja lõpuks tuleb ette jõgi, mis oli kaardil märgitud maa-ala põhjasuuna piir, siis seda ei tohiks ületada. Jäta meelde ilmakaare suund, kustpoolt alale sisened.

• Õpi selgeks kompassi kasutamine, lisaks ka ilma kompassita ilmakaarte määramine. Põhiteelt metsa pöörates jäta meelde, mis suunda tee jäi (nt, kus asub päike või vaata kaarti).

• Teavita alati kedagi oma plaanist metsa minna, sealjuures püüa võimalikult täpselt oma planeeritavat marsruuti ning tagasituleku aega kirjeldada.

• Uuri ilmastikuolusid. Kui Sind ei võlu just looduse stiihia, siis ei ole soovituslik minna metsa lähenevate tormide, äikese, tugeva pakase ja muude ekstreemsuste ajaks.

• Riietu vastavalt ilmastikule, kihiliselt. Metsa minnes pane jalga hüppeliigest toetav jalanõu, nt matkasaabas. Ära unusta peakatet! Seda nii soojal kui ka külmal ajal - ligi poole oma keha soojusest kaotad just pea kaudu.

• Metsa võta kaasa järgmised asjad: NUGA, VESI, TIKUD, KOMPASS ja KAART

• Lisaks võta kaasa metallist (saab vajadusel keedunõuna kasutada) nn üleelamiskarp, milles on:
• • tikud (hermeetiliselt pakitud)
  • haaknõel (nt erinevate kinnituste tegemiseks ja ka õngekonksuks)
  • tamiil (nt erinevate sidumiste ning õnge tegemise jaoks)
  • suur prügikott (nt vee kandmiseks või saamiseks, varjualuse ehitamiseks)
  • vatt või tampoon (nt hea süütealgatus)
  • sidemerull (nt esmaabi andmiseks või millegi sidumiseks, vee kurnamiseks)
  • veepuhastustabletid ja/või kaaliumpermanganaat
  • pisike peegel (märguandmiseks)

• Lisaks sellele peaks kaasas olema väike meditsiinipaun ja alati tasub kaasa võtta rohud, mida pead pidevalt tarbima (olgugi, et plaanid õigeks ajaks koju jõuda).

• Kindlasti ei tohiks unustada varusokke, sest jalad peavad olema kuivad ja terved.

Eelpool toodud punkte järgides riskid vähem ning oled paremini erinevateks ohuolukordadeks looduses ette valmistatud.

Pea kinni režiimipiirangutest ja igaüheõiguse põhimõtetest:

• Tee endale selgeks piirkonna kohta käivad juhised ja piirangud. Pea nendest kinni.
• Igaüheõiguste all mõeldakse looduses vabalt liikumise õigust kõigi maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust.
• Pea meeles, et liikumist ja muid igaüheõigusi on piiratud looduskaitsealadel ja matkaaladel, õuealadel, põldudel ja istandikel, ametivõimude otsusega ka mõnedel muudel aladel.
• Mujal võid matkata igaüheõigusi järgides, kui ei tee pahandust ega tekita segadust.
• Kasuta ka treenitud koeraga (vm koduloomaga) loodusmaastikel või matkaradadel liikumiseks alati jalutusrihma.

Liigu ja tee laager jälgi jätmata: 

• Kasuta tähistatud matka- ja teeradu, et maastikku asjata mitte kulutada. 
• Tee laager selleks tähistatud kohta. Kui sellist paika läheduses pole, vali juba varem kasutuses olnu. Väldi sambliku- ja muid tundlikke pinnaseid.
• Käitu nii, et sinust ei jääks laagripaigale jälgi.
• Liigu maastikul taktitundeliselt: ära tee liigset lärmi ega häiri loomi. 

Tee tuld läbimõeldult: 

• Uuri välja, ega metsaminek pole tuleohu tõttu keelatud. Teavet saad päästeala infotelefonilt 1524 või lähimast RMK teabepunktist.
• Kui metsaminek on lubatud, siis tea, et mida suurem on tuleohuklass, seda kõrgem on tuleoht ja seda ettevaatlikum pead tule tegemisel olema. Teavet  tuleohuklasside kohta saad internetist Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt.
• Pea meeles, et lõket teha ja telkida tohib vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas.
• Lõkke tegemisel eelista kattega lõkkekohta ning järgi kõiki juhiseid. Viienda ehk kõrgeima tuleohuklassi puhul pigem väldi tule tegemist.
• Ettevalmistatud lõkkekohad on ühiskasutuses, seega lepi teiste kasutajatega.
• Kasuta tule tegemisel valmis puid või mahalangenud oksi, ka looduslikku päritolu jäätmed võid lõkkes põletada.
• Hoia lõke korralikult põlev, ent samas võimalikult väike.
• Kaasasolevat grilli kasuta vaid ettevalmistatud ja tähistatud lõkkekohal, kasutatud grillsöed kalla lõkkeasemele.
• Ole tähelepanelik ja ära jäta lõket valveta. Lahkudes kustuta lõke korralikult.
• Ära suitseta metsas, vaid ainult ettevalmistatud ja tähistatud lõkkekohal.
• Metsapõlengust teata telefonile 112.

Korista enda järelt prügi:

• Kõik, mille jõuad metsa viia, jõuad sealt ka välja tuua. Isetegevuslik prügimajandus koormab loodust vähem ning ei tekita nii palju lärmi ja jälgi kui prügi koristamine masinatega.
• Kui sa oma prügi ise ära ei vii, pane orgaanilised jäätmed (teekotikesed, kohvipaks, toidujäägid) lähedal asuvasse prügikasti.
• Tuldvõttev prügi põleta tuleasemel, kuid ära tee seda tuleohtlikul ajal. Ära põleta alumiiniumi sisaldavaid pakendeid ega plastikut.
• Kasuta tualettpaberit säästlikult. 

Pese nõusid ja ennast kuival maal:

• Kogu pesuvesi nõusse ja nõruta see peale pesu maasse. Nõnda ei saastu veekogud.
• Pese ennastki samal moel.
• Mõtle hoolikalt, kas vajad pesuvahendeid. Enamasti piisab ka vaid veest.

*Allikad: Naiskodukaitse ja RMK