Lokaalne külmakahjustus

Erinevalt allajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organisüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tegemist mitteeluohtlike lokaalsete külmakahjustustega. Et aga vältida hilisemaid tüsistusi, tuleb teada mõningaid esmaabi reegleid.

Tavaliselt külmuvad väljaulatuvad kehaosad, nagu nina, kõrvad, põsesarnad, labakäed, labajalad. Raske külmumine, mille kahjustused avalduvad alles mõne aja pärast, jagatakse temperatuuri ja mõju avaldumise kestuse järgi erinevateks staadiumideks. Kuna aga esmaabi mõttes ei ole neil üldse tähtsust ning et sündmuskohal ei ole võimalik neid staadiume üksteisest eristada, siis ei tasu sellele liigset tähelepanu pöörata.

Tunnused:

• punetav, kuiv nahk;
• puutetundlikkuse vähenemine;
• tugev valu antud piirkonnas.

Raskematel juhtudel:

• valge või musta värvi kärbunud nahk;
• valutundlikkuse kadu antud piirkonnas.

Esmaabi

• jalanõud jalast, märjad sokid-kindad käest (käekellad, sõrmused samuti!) ning otsida kuivad asemele;
• külma saanud kehaosa tuleb soojendada min 10 minutit passiivselt kehasoojusega (kaenlaaugus, kubemepiirkonnas);
• külmunud kehaosa ei tohi hõõruda – oht kahjustada kudesid;
• ülessoojendamiseks ei tohi kasutada otsest kuumust (kehaosa on tundetu ja on põletuseoht ning soojenemine toimuks liiga kiiresti);
• kui võimalik, siis anda juua sooja jooki;
• kui külmunud kehaosa tundlikkus ei tule pärast 10-15 min tagasi, pöörduge haiglasse!

*Allikas: Naiskodukaitse