Kes me oleme?

Mõte meie tegevuse kohta uurida oli tulnud sellest kui oma töökohas – toitlustuskoht – märkas pidevalt lõunatamas laigulises vormis meeskodanikke.

Lähemalt uurides selguski, et Viljandis on tegutsemas ka naisi koondav Kaitseliidu eriorganisatsioon – Naiskodukaitse.  Nii ta internetis surfates Sakala ringkonna instruktori numbrile sattuski.

Meie ei väsi iial rääkimast, mis on Naiskodukaitse, kes me oleme ja miks me siia organisatsiooni kuulume. Eriti, kui huvi tuleb väljastpoolt. Leppisime kokku, et 15. juuni õhtupooliku planeerime kokkusaamiseks.

Üsna pea sain postkasti plakati, mille olid huvitundjad oma kokkusaamiseks valmis meisterdanud ja just selline see oli:

Kogunemiskäsk (.doc 93,2Kb)

Meie poolne tutvustusprogramm algas sellega, et kohtumispaika saabus neile järele suur veoauto DAF, mille roolis oli loomulikult naiskodukaitsja. 

Huvilistel tuli ennast ületada ning autokasti ronida, sõit  DAF’I kastis oli nii mõnelegi ülipõnevaks seigaks, kiljumist jagus omajagu.

Malevasse jõudes ootas ees laigulises vormis ringkonna esinaine, kes neid karmil toonil autokastist maha kamandas ning rivvi võtta käskis. Järgnesid kätekõverdused, ilma vastuhakuta olid kõik kõhuli ning kõverdasid käsi. Täiesti uskumatu, kui tublid ja heas vormis seltskond, tunnistan, et mina poleks nendega küll sammu suutnud pidada.

Edasi läks asi leebemalt, esinaise nägu läks naerule ning nüüd võis võtta juba vaba seisaku. Esinaise küsimusele, kas teate, kus Te praegu viibite vastati küll, erinevaid variante, pakuti nii Kaitseliidu kui ka Kaitseväe Peastaapi, kuid teada oli ka õige vastus – Kaitseliidu Sakala Maleva territoorium.  Põnevamaks läks veelgi, kui esinaine küsis, et kas Te ka teate, millise Kaitseliidu eriorganisatsiooniga on tegu, siis üks tüdruk arvas, et kanname nime NOORED KOTKAD, ju me paistsime ikka väga noored välja...

Loomulikult selgitasime neile kogu tõe ning vastasime rõõmuga nende tekkinud küsimustele.

Edasi läks asi tegusamaks, võimalus oli noorteinstruktori Ain’i käe all täpsust proovida õhkpüssist laskmisega, mis tekitas tõelise hasardi. Pärast laskeharjutust lapiti “laskmisest saadud vigastusi”, Urve tutvustas esmaabi põhitõdesid.

Õhtu lõppes enne kui veel õieti alata jõudis. Tegusad naised läksid oma teed nii mõnigi haaras kaasa organisatsiooniga liitumiseks vajaliku dokumendid. Loodame siis, et neist peagi meie organisatsiooni aktiivsed liikmed saavad, algus on igatahes tehtud….