Käitumine tsiviilisikuna relvakonflikti ajal

• Järgi ametivõimude korraldusi ja juhiseid!
• Jälgi regulaarselt uudiseid usaldusväärsetest infoallikatest. Veendu info õigsuses.
• Ole valmis teenuste katkemiseks ja iseseisvaks hakkamasaamiseks.
• Ole valmis varjuma ja evakueeruma!
• Väldi kokkupuudet vaenlase sõduritega!
• Igal Eesti kodanikul on õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

Kuidas relvakonflikti või lahingtegevuse piirkonnas käituda?

• Jälgi regulaarselt uudiseid usaldusväärsetest infokanalitest (eelkõige avalik-õiguslik ringhääling). Kontrolli üle tundmatutest allikatest tulev info.
• Ole valmis mitmete teenuste (nt elekter, vesi, andmeside jne) katkemiseks. Vaata üle, kas kodus on iseseisvaks hakkama saamiseks vajalikud varud ja abivahendid, vajadusel hangi need.
• Täida ametivõimude (nt politsei, kaitseväelaste ja liitlasvägede) korraldusi. Elanike kaitsmiseks võidakse sõltuvalt ohust anda korraldus evakueerumiseks, suunised varjumiseks või kehtestada liikumispiiranguid.
• Valmistu evakueerumiseks.
  • leia ohupiirkonnast eemal ja soovitatavalt linnast väljas asuv koht, kuhu saad vajadusel minna;
  • hoia hädavajalikud esemed (sh dokumendid, väärisesemed) pakitult;
  • kui sul endal ei ole võimalik evakueerumiseks sobilikku kohta leida, selgita välja, kus asuvad ametlikud evakuatsioonikohad.
• Tee endale selgeks, millised abi saamise kohad (nt haiglad, kiirabi ja päästeasutused) toimivad.
• Võimalusel liigu vaid valgel ajal.
• Kanna alati isikut tõendavad dokumendid ja nende koopiad endaga kaasas.
• Ära jäta lapsi järelvalveta.
• Aita abivajajaid, sh haigeid ja eakaid.
• Hoidu kokkupuutest vaenlase sõduritega ning ära pane oma elu ohtu provotseeriva käitumisega (avalik filmimine, pildistamine, vastumeelsuste avalik näitamine jmt).
• Ära puutu mahajäetud relvi või lahingmoona ega ühtegi muud võõrast eset, sest need võivad olla maskeeritud lõhkeseadeldised.
• Hoidu kohtadest, mis võivad olla mineeritud, nt mahajäetud hoonetest ja sildadest. Liigu võimalusel tervena säilinud kõvakattega teedel, mida on keerukam märkamatult mineerida.

Kuidas relvakonflikti või lahingtegevuse piirkonnas liikuda?

• Tulistamise ning õhurünnakute ja suurtükitule korral varju ja peida end.
• Kui viibid õues ja sul ei ole võimalust varjuda, siis ära jookse, vaid visku viivitamata maha, kata pea ja kael kätega. 
• Kui tulistamine lakkab, varju esimesel võimalusel siseruumidesse või muusse varjet pakkuvasse ohutumasse kohta, nt kraavi.
• Siseruumidesse varjumisel eelista maapinnast allpool olevaid ruume või akendeta siseruume. Kui varjud aknaga ruumi, püsi akendega seina ääres, kuid mitte akna all, et vältida kildudest saadavaid vigastusi.
• Pommirünnaku korralpane võimalusel valmis tulekustuti, labidas ja kang, et end varingu korral paremini päästa.
• Sõdureid märgates ära lähene neile, sest võid sattuda sihtmärgiks või juhusliku kuuli ohvriks.
• Kui satud kontrollpunkti või puutud kokku patrulliga, jää rahulikuks, allu korraldustele ja ole valmis enda tuvastamiseks.
• Kui viibid tulistamist või tulevahetust kuuldes siseruumides, ära mine akende juurde, kustuta tuled ja varju akendeta ruumi, nt vannituppa või esikusse.
• Kui oled evakueerunud ja sinu elukoht asub lahingutegevuse piirkonnas või on vaenlase vägede käes, ära püüa koju naasta.

TASUB TEADA

• Enesekaitseks soetatud isiklikku relva on relvakonflikti ajal õigus kasutada vaid enda, oma pere ja kodu kaitsmiseks. Muu kasutamine võib teha sinust sihtmärgi või kurjategija. 
• Ära kanna laigulist riietust, maskeerimisriietust ega nähtaval kohal relvi, sest nii võidakse sind pidada sõduriks.
• Hoidu Eesti ja liitlaste sõdurite tegevuse ja asukoha kohta informatsiooni levitamisest. Seda infot võivad kasutada vastase luureüksused ning see paneb Eesti kaitsjad ohtu. Jaga infot Eesti ja liitlaste sõduritega, kui sõdurid tulevad seda küsima.

*Allikas: Käitumisjuhised kriisiolukordadeks, 2018. Eestvedaja: Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm