Evak ja MaTo sihtüksused täiendasid teadmisi meditsiinis

MaTo meditsiini erialagrupi liikmed said ülevaate kriisimeditsiini võimalustest, piirangutest ja vahenditest. Evakuatsioonirühma meditsiinimeeskonnad said vahetada kogemusi ja parimaid praktikaid varustuse komplekteerimises, liikmete pädevuste arendamises ja rakendamises erinevate õppuste ja harjutuste käigus.

Teoreetilise tausta ulatuslikust evakuatsioonist andis Päästeameti koordinaator Marje Verbo. Pulsi sai taas üles Terviseameti kriisideks valmisoleku teenusejuht Liina Henniga peetud arutelus meditsiinimeeskonna liikmete õigustest ja kohustustest kriisi ajal. Suuremad hälbed standardnormidest said õnneks tuvastatud käeliste harjutuste töötubades, kus jagati gruppidesse vastavalt omandatud pädevusele ning tulenevalt pädevusest oli võimalus kas meelde tuletada või omandada teadmisi kannatanu eluliste näitajate võtmise oskustest. Ravimite ettevalmistamise ja veenisisese manustamise töötuba pakkus väljakutseid kõigile väga erineva ettevalmistuse ja väljaõppega osalejatele. Meelde tuletasime ja värskendasime ka elustamise ning traumakannatanu käsitlemise oskusi. Käed sai külge panna kõigis praktilistes töötubades, kus väga erineva taustaga kogenud instruktorid jagasid nippe ja parimaid praktikaid elust enesest. Käeliste oskuste arendamisele vahelduseks sai ajusid ragistada evakuatsioonil esinevate võimalike meditsiinilist sekkumist vajavate (tüüp)situatsioonide lahendamise grupitöödes. Kollektiivid komplekteeriti vastavalt meditsiinilisele ettevalmistusele, et kõik osalejad saaks oma pädevuse astmele vastavat täiendõpet, näpunäiteid ja nippe tüüpolukordade lahendamiseks.

Kirsiks tordil pakkus n-vbl Kristjan Laubholts sissevaadet suurõnnetuste likvideerimise metoodika põhimõtetesse. Lahti seletatud said asutuste vaheline koostöö keerulistes suurõnnetustes, ohutu ja kiire evakuatsiooni algoritmid ja triaaži põhimõtted. Teooriale ja arutelule järgnes loomulikult triaaži harjutamine, kus kõik osalejad said proovile panna oma meditsiinijuhi oskused, kannatanute haldamise taktika ja muidugi ka näitlejameisterlikkuse kannatanu rollis olles. Omajagu ajude ragistamist ja sekeldusi triaaži tegemisel sünnitas mitmeid arutelusid ja vaidlusi pannes proovile instruktorite närvid ja osalejate pingetaluvuse. Suurõnnetusele omane kaos ja lärm tagasid väärt kogemuse kõigile.

Läbi terve täiendõppe nädalavahetuse jäi osalejate tagasisidena kõlama küsimus: Millal uuesti? Paljusid teemasid jõudsime vaid servapidi puudutada ning käelised oskused vajavad kindlasti regulaarset harjutamist, et tagada meeskonna pidev valmisolek mistahes väljakutseteks. Ootame juba järgmist meditsiini täiendõpet!