Enesekaitsevahendid

Enesekaitsevahendeid leiab nii poeletilt (nt pipragaas) kui ka oma kodust, kotist, taskust. Tark inimene hoolitseb selle eest, et alati oleks midagi käepärast - ka nt igas toas oleks ukse kõrvalt midagi haarata, millega kallaletungijale virutada.

Praktiliselt kõiki esemeid saab kasutada enesekaitsevahendina, mõned näited:

• peenike teravaotsaline ese (pastakas, küüneviil) torkamiseks;
• pika terava servaga esemed lõikamiseks;
• kõvad hästi käes püsivad esemed, olgu siis tömbid või nurkadega (taskulamp) löömiseks;
• pehmed asjad lämmatamiseks;
• painduvad pikad asjad võivad sobida kägistamiseks või sidumiseks;
• paks raamat, kott vms noalöögi tõrjumiseks.

Harjutamine ja valmisolek!

Selleks, et kriisiolukorras tekiks mõte suvalist eset relvana kasutada, on vaja valmisolekut ja harjutamist. Ka noa, gaasi, püssi jmt relvaks mõeldud esemete puhul tuleb arvestada, et nende kasutamist tuleb õppida ja harjutada. Kui harjutatud ei ole, siis on ka vahendi kasutegur väike.

Lisaks peavad need olema ka reaalselt kättesaadaval. Noast on vähe kasu, kui seda taskust välja ei saa; püstol võib ka kotis olla, kuid kui selle haaramiseks aega pole, on enesekaitsevahendi asemel tegu hoopis boonussaagiga kotiröövlile.

*Allikas: Andreas Kangur, instruktor, Tartu Budoklubi