Ainult üks väike vertikaalne jalutuskäik

Päeva teema oli köiekoolitus ning kohaks oli Kroonu Klubi territoorium Harjumaal, kus kõrguv 12-meetrine puidust torn oli ideaalne algajatele ämbliknaistele oskuste õpetamiseks.

Meie (bussi)juhiks ning instruktoriks oli Tallinna ringkonna akadeemilise jaoskonna toetajaliige Kristo Kuusmann - üks vähestest meestest, kellel on au Naiskodukaitsesse kuuluda. Ilmastikutingimused olid ronimiseks soodsad – päikeseline, parajalt jahe ning tuuline, et hirmuhigi välja ei paistaks.

Päev algas teooriaga, kus saime targemaks köie ja nööri erinevustest, Kristo tööalastest seiklustest ning saime näppida kaasatoodud ronimisvahendeid: kaheksaid, sangadega kaheksaid, ja ka Eestis ainsaid imevidinaid, mille kulumisastme järgi oli näha, kui turvalise harrastuse/tööga Kristo tegeleb. Proovisime kuiva trennina köiest rakmete tegemist ning paari olulisema sõlme sidumist, mida võiks iga võistlustel käija teada. Keegi puntrasse ei jäänud.

Lõpuks praktikani jõudes oli väikesed kahtluseussid juba hinge pugenud: kas ma ikka julgen? Esimene harjutus oli 2-meetri kõrgusel asuvast avast laskumine, turvamas kaheksa ning abivalmis kaaslane köie teises otsas vajadusel pidurdamas. See läbitud läksime aina pöörasemate ettevõtmiste juurde. Võtsime ette sama laskumise torni tipust – jälle kõik said hakkama. Mõned olid nii haaratud, et oleksid õhtuni trepist üles jooksnud, et mööda köit alla libiseda.

Siis katsetasime veetõkke ületamist (jälle võistlustel sage ülesanne): saime ise köie sidumist ning pingutamist harjutada ning köiel pea ees liikuda. Ainult siinkirjutanu testis jalad ees liikumist, millest ka päeva ainus valus koht tekkis – ärahõõrutud sääremari.

Uus hirm tekkis (peamiselt pereinimeste) südamesse hetkel, kui alustasime pea ees köiel laskumist. Sellises asendis alla maa peale saada polnudki kõige keerulisem, pingutust see ka ei nõudnud. Ainult julgust oli vaja, sest nägu ees alla libisedes oli iga hetkega lähenev maapind ikkagi väga selgelt silme ees. Kuid oluline on selline laskumine, kui üritatakse läheneda vaenlasele ülevalt: pea ees üle ääre piiludes on võimalik juba eos terve tuba tühjaks lasta enne kui sind märgatakse.

Füüsilist pingutust oli vaja kõige rohkem viimase harjutuse juures: peenemast köiest tehtud aasade ning stopperitega mööda kahte köit üles ronida. Kahe meetri kõrgusele suutsime ronida, kuid 10 meetrini nagu Kristo ei jõudnud meist keegi.

Koolituse lõppedes olime veendunud Kristo ettepaneku pooldajad: järgmisel aastal teeme kahepäevase õppe ning ületame ennast veelgi!