Abi kutsumine

• Taga enda ohutus enne abi kutsumist!
• Helista hädaabinumbrile 112!
• Ütle, mis juhtus, ja vasta küsimustele!
• Järgi päästekorraldaja juhiseid!

Miks teha hädaabikõnet

• Helista hädaabinumbrile 112 õnnetuste ja kriisiolukordade puhul, kus elu, tervis, vara või keskkond on ohus ning on vaja kiirabi, pääste või politsei kiiret abi.
• Hädaabinumber ei ole mõeldud info saamiseks või nõuannete küsimiseks. Selleks tuleb kasutada valdkondlikke infotelefone.

Kuidas abi kutsumiseks valmis olla

• Veendu, et kõik sinu pereliikmed teavad hädaabinumbrit 112 ja oskavad seda õigesti kasutada.
• Veendu, et kõik sinu pereliikmed teavad täpselt teie kodust aadressi. Pane laste ja eakate jaoks kodune aadress nähtavale kohale.
• Õpi kasutama hädaabikõne tegemiseks ka teisi telefone, näiteks pereliikmete omi. Hädaabikõne tegemiseks ei ole vaja telefoni koodi sisestada, hädaabikõne tegemise võimalust pakub telefon enne seda.
• Tee endale selgeks, kas ja kuidas on sinu mobiiltelefoniga võimalik tuvastada sinu asukoht.
• Ilma levita saab hädaabikõnet teha, kui telefonist on SIM-kaart eemaldatud. Tutvu oma telefoni kasutusjuhendiga, kus on juhised hädaabikõne tegemiseks ja SIM-kaardi paigaldamiseks ja eemaldamiseks. Harjuta SIM-kaardi väljavõtmist, et kriisiolukorras oleks sul meeles, kuidas see käib.

TASUB TEADA

Kuulmis- ja kõnepuudega inimesed saavad abi kutsuda hädaabisõnumiga. Teenuse kasutamiseks tuleb ennast registreerida aadressil https://sms.112.ee.

Kuidas teha hädaabikõnet

• Enne hädaabikõne tegemist taga enda ohutus. Mine ohust eemale või varja end ohu eest.
• Ära eelda, et keegi teine on hädaabikõne juba teinud. Jäta kõne tegemata vaid siis, kui oled veendunud, et häirekeskusele on info juba edastatud ja sul ei ole midagi uut sündmuse kohta lisada.
• Kui sündmuskohal vajab keegi kohe esmaabi, tuleb teda abistada ja teha hädaabikõne samaaegselt.
• Helistades hädaabinumbrile, ütle kohe alguses, mis juhtus.
• Kuula päästekorraldaja küsimusi ning vasta neile täpselt ja lühidalt. Muu hulgas võidakse sinu käest küsida:
  • kas keegi on viga saanud;
  • mitu inimest on viga saanud;
  • mis on sündmuskoha aadress või asukoht, kuhu on vaja abi saata.

• Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud. Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal.
• Teavita abivajadusest hädaabinumbrile ka siis, kui abistajad on juba sündmuskohal, kuid sa ei saa nendega ühendust (oled jäänud hoonesse kinni vmt).

Kui hädaabikõne on tehtud

• Jätka vajaduse korral esmaabi osutamist kuni abijõudude saabumiseni.
• Hoia oma telefoniliin vaba, et päästekorraldaja saaks sulle vajaduse korral tagasi helistada.
• Helista uuesti hädaabinumbrile, kui olukord muutub raskemaks.
• Helista uuesti ka siis, kui on vaja teatada, et sündmus on lahenenud ja abivajadust enam ei ole.

Kuidas kutsuda abi, kui telefon ei tööta

• Kui mobiiltelefon on levist väljas, võta SIM-kaart välja või lülita telefon korraks välja. Sisselülitamisel tee hädaabikõne enne koodi sisestamist. Pane kõnekaart kohe tagasi, et päästekorraldaja saaks levi olemasolul sulle vajaduse korral tagasi helistada.
• Kui igasugune telefoniside puudub, mine abi kutsuma lähimasse pääste-, politsei- või kiirabiasutusse või haigla erakorralise meditsiini osakonda.

*Allikas:  Käitumisjuhised kriisiolukordadeks, 2018. Eestvedaja: Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm