Xena Märjamaal trennis

Sel aastal oli Xena reid takistusjooksu vormis. Viska pilk populaarsele telesarjale “Rajalt maha” ning su kujutluspilt, armas lugeja, liigub õiges suunas. Aga pole mõtet raisata raha spetsiaalsetele “Rajalt maha” saate rajatistele ja agregaatidele, kui sul on omast käest võtta heinapallid, kruusased kraavid, silopallid, päris jõgi või koertest ergutustiim!

Niisiis, stardijoonele! Esimesena saadeti naised kahele ringile, seejärel mehed. Ka lapsed oli lubatud kaasa võtta, kes pärast tallede söötmist ja teiste loomade-lindudega kohtumist raja vapralt läbi tegid.

Stardist suunati osalejad slaalom-kraavijooksule, kus sai demonstreerida kauneid kitsehüppeid ja pingutusest punaseks muutuvaid põski. Pärast pisukest jooksmist tuli ületada kolmekordne heinapallipüramiid. Pulss oli saanud just pisut rahuneda, kui juba oli aeg tormata lambaaedadest tehtud labürinti, mille läbimine andis rohelise tule tippida läbi rehvidest laotud olümpiarõngaraja.

Armsad korraldajad teadsid, et nii kaugele jõudnuna on küll juba osalistel palav ning olid suunanud raja läbi jõe. Tõesti, jahutus kulus ära ning see paistis meeldivat ka talu koertele, kes jõudsid ilmselt kõiki sportijaid oma rõõmsa meelega ergutada.

Edasi viis rada mööda jõe kallast purdeni, kus vastavalt gabariitidele sai end silopallide vahelt läbi suruda või üle ronida. Mõtlemiskoht! Ning siis juba sai läbi truubi pugeda ja üle põllu järgmise takistuseni lipata. Ja seal aasal, kus võililled olid vahetanud oma kollased õied õhuliste udupallide vastu, olid reas silopallid - esimesele tuli end raju hooga selga upitada ning siis hüpelda järgmisele ja järgmisele ja järgmisele. Kui keegi teine seda teeb, tundub see väga lihtne.

Ei, rada ei saanud veel läbi! Oleme jõudnud rannavõrkpalliplatsile, kus on liival mitu rida pinke. Jah, ja nüüd roomame nende alt läbi. Soovitan seda harjutust kõigile rannas lesimise asemel! Nüüd püsti ja edasi! Ootab kaks erinevat kastikat, millest ronida üles ja läbi! Oli nii nõutuid pilke kui ka väga profesionaalseid rullimistehnika esindajaid. Vahepeal tuli teha ka üks tagasihoidlik puuvirna ületus.

Ringi lõpus lonks joogipunktist. Kõik algab otsast peale, aga kogemusele tuginedes vähemalt mõttes hulka ladusamalt!

Finišisse jõudsid õnnelikult kõik osalised, naiste vapper esikolmik: Heidi Sild, Airi Tooming, Jette Aus. Palju õnne!

Pärast pisukest puhkust ja grilli jätkus kehade rannavormi viimine moodsa viievõistlusega, mille käigus olid kavas järgmised alad: sangpommi heide, vibulaskmine, Crocs'i vise (maksimaalselt kaugele, mitte kõrgele), õhupüssist tikutooside tulistamine, Tuhkatriinu-mäng ehk ubade nokkimine.

Võistluspäeva muljeid jagus nii õue kui sauna ning tänusõnad pererahvale vormusid ukuleleserenaadiks köögiakna all lillepeenras.

Nüüd, kontorilaua taga, meenutan seda kõike mitmendat korda fotosid lapates ja paari sääsepunni sügades. Kuigi oli tegu võistlusega, oli see ka kindlasti üks toredamaid seltskondlikke üritusi. See oli väga lõbus ja unustamatu päev järgmisel aastal 90. aastaseks saava Naiskodukaitse ajaloos.

Kasutatud fotode autorid: Teet Uusküla, Helge Lapõnin, Tauno Sau, Tiiu Varik