Väike pilguheit Viljandi jaoskonna minevikku

10. septembril 1925 kutsus Sakalamaa maleva pealik Otto Oidermann kokku Viljandi ärksamad naised, et arutada „naiste koostöö küsimust meestega kodukaitse alal“. Kokku oli tulnud 28 naist. Ühenduse nimeks sai Kodukaitse ühing ja tegutsema hakati Viljandi linna malevkonna juures.
Esinaiseks valiti Hilda Varrik. Esimeses juhatuses kuulus ka Anna Kukk. Kui algas Vabadussõda, läks Anna Marie Vares alias Peeter Ronk sõtta meesteriietes sõdima. Ta võttis osa väeosa kõigist lahingutest ning sai teenete eest II liigi 3. järgu Vabadusristi.

Viljandi jaoskonna esimene üldkoosolek toimus 7. detsembril 1926. Liikmeid oli 60. Tegeldi peamiselt Kaitseliidu abistamisega pidude ja loteriide korraldamise näol. Samuti õpiti toitlustamis- ja sanitaarala.
6. oktoobril 1927 valiti esinaiseks Erika Oskar, hilisem Sakalamaa ringkonna ja Naiskodukaitse esinaine.

1929. a aprillis toimusid üleriigilised ringkondade esinaiste päevad. Juhatuse liikmed osalesid aktiivselt selle ettevalmistamisel.

1929. a toimus ka rahvapidu lossimägedes maleva aastapäeva puhul. Kavas olid laulumäng „Murueide tütred“, rahvatantsu ja rütmilise võimlemise etteasted. Propageeriti rahvariiete kandmist ja peo tarvis valmistati 40 komplekti naiste ja 10 meeste rahvarõivaid, samuti korraldati rahvatantsukursus.

1932. aastal korraldas ringkond koos jaoskonnaga õppuse „kodumaa saadustest valmistatud töid  ja toite“.

Jaoskonna laulukoor tegutses Joosep Saare juhtimisel. 1938. aasta lõpuks olid esinenud 94 korda ja sinna kuulus 45 lauljat. Näiteks esineti ringkonna auliikmete M. Raamot, A. Haava, M. Härma ja A. Tamm 70. aasta juubeli tähistamise auõhtutel. Vahemärkus: 2015. a tegutses NKK Sakala ringkonna projektikooor Eda Kivisild juhendamisel.

1935. aastal ehk kui sünnist möödub 10 aastat, on jaoskonnas 114 liiget. Aidati maleval aastapäeva ja võidupüha tähistada (külaliste vastuvõtt ja toitlustamine) ja võeti osa mitmesugustest aktustest.

1937. aastal asutati Viljandis veel teinegi jaoskond.

1938. a lõpuks oli 133 liiget. Kursusi oli korraldatud 17 korda, sanitaarakursusi 61 korda, toitlustatud 60 korda.

Iga aasta 3. jaanuaril oli traditsioon korraldada tõrvikutega rongkäik vabadussõjas langenute kalmistule, samas toimus kontsert ja jumalateenistus.

Esinaised olid Erika Oskar, Adeele Simon ja Roosi Moks. Moks tegeles lastekaitsega, oli lastekodu üks asutajaid. Sakala ringkonna auliikme Leida Leiuri ema oli naiskodukaitsja. Leida mäletab, et naiskodukaitsjad organiseerisid Viljandis supiköögi, kus toitlustati puudust kannatavaid lapsi.

Kauaaegne toitlusjuht ja laulukoori vanem oli Tiina Sõrmus. Tema töötas linna lastekodu juhatajana.

Sakala ringkond taasasutati 1995. Algul oli liikmeid vähe ja jaoskondi polnud. Viljandi jaoskond taasasutati alles 2000.a, esimene esinaine oli Kerstin Käärik. Järgmised Tiina Ott, Leili Särg, Ele Lehes ja Margit Rei.
2015. aasta seisuga on Viljandi jaoskonnas 42 liiget.