Tutvusime Lääne-Virumaa rikkustega

Suvel alustasime läbirääkimisi Viru ringkonna juhatusega ning saime kinnitust, et meid väga oodatakse. Ööbimiseks võimaldatakse maleva ruume ning meile korraldatakse Rakveres linna orienteerumine. Elerin uuris Politseimuuseumi, kohtulabori ja linnuse lahtiolekuaegu ning piletihindu. Lisaks Rakvere teatri mängukava.
Ühiseks teatrikülastuseks valisime etendus “Lendas üle käopesa”. Eeltöö tehtud ja kuupäevad (23.-24. november) paigas, saatis Elerin ringkonnalisti infokirja ja alustasime  õppereisile registreerumist. Kokku tuli 10 vahvat reisiseltsilist.

Teatripiletid ostetud, giidid muuseumitesse broneeritud, (Vika koostatud ja kalkuleeritud menüü alusel Pireti poolt malevasse transporditud) toidukaubad bussi ning autosse laetud, võis sõit alata. Elerin vapralt maleva bussi roolis ja mina autoga teda “jälitamas”.

Jõudes Viru maleva territooriumile, juhatasid kohalikud meid õdusa maja III korrusele, kus asusid köök, õppeklassid, jõusaal ning saun. Meid ootasid kausitäis komme ja südamlik tervitus ringkonna instruktori poolt. Olime väga liigutatud. Valmistasime ühiselt õhtusöögi, einestasime, vahetasime riided ning  juba kiirustasimegi teatrisse. Enamus meist ei olnud eelnevalt Rakvere teatris käinud ja nii jagus avastamisrõõmu kõigile. Etendus puudutas väga tõsiselt ning õhtu jätkudes, ööbimiskohas, kestis ühine arutelu nähtust pikki tunde. Samal ajal lasime kätel käia, sest kaasavõetud materjalidest valmistasime Karksi-Nuia kuusekaunistamise konkursil osalemiseks kuuseehteid. Märkamatult sai kell kaks ja oligi viimane aeg magama minna.

Et võtta reisist maksimumi,  alustasime hommikul varakult. Peale toitvat hommikueinet saime Viru ringkonna naiste poolt koostatud linnas orienteerumiseks kaardid. Leidsime kõik ettenähtud punktid üles, lugesime porganditrepiastmeid, tegime selfisid ning lasime grupipilte teha. Mõningate vastuste saamiseks olime sunnitud guugeldama. Uurisime, mis teeb Rakvere südalinnas asuva Targa Maja eriliseks, mõistatasime mis lipud asuvad linnavalitsuse ees, mitu kuplit on kirikul, aastaarve, tsitaate jne.
Finaal oli meile ootamatu. Viimane punkt asus Pihlaka kohvikus, kus pidime sosistama salasõna “ Väärtustame kodumaad” ning meil paluti teha valik kohvikus pakutavatest kookide seast. Kõik said endale meelepärase maiuse ning kohvi/tee virukate poolt külakostiks.

Politseimuuseumis saime läbi isetegevuse ja mängu ülevaate politseinike igapäevatööst ja tähtsamatest valdkondadest. Kindlasti tõusis meie teadlikkust, kuidas suurendada enda ja oma lähedaste turvalisust.
Kohtulaboris uurisime kuidas teha kindlaks kuriteo põhjused ehk kas iga tegu jätab jälje?
Kehastusime ekspertideks, kelle ülesanneteks oli läbi viia lahkamine, biomeetrilised katsed ja uurida erinevaid kehavedelikke.
Lahkamises tegime selgeks kehaosade paiknemise ja inimese anatoomia erisused ning reaalse lahkamise tulemusena selgitasime ühiselt välja, millise vahendiga on surmav vigastus tekitatud.

Uurisime, milliseid jälgi jätab inimene. Võtsime/andsime sõrmejälgi ning tuvastasime end silmaiirise ja näotuvastuse kaudu. Kehavedelike uurimisel tutvusime vere, värv, ketšupi ja muud ainete jäetud jälgedega.  Uurisime ka oma DNA d.

Rakvere ordulinnuses saime paigast põhjaliku ajaloolise ülevaate, lasksime vibu, valmistasime püssirohtu (millest tehti ka pauku), käisime põrgus ja piinakambris. Kõik pakutu oli väga huvitav ja meeldejääv. Eriti hobune, kes meid toitu nurudes jälitas ja seda saamata otsustas minu jopelt nööbi kaksata. Näris, mis ta näris, aga hammas ei hakanud peale, sülitas selle maha ja nüüd on minu jopel oma hobuselugu.

Ja oligi aeg bussi- ja autoninad kodu poole keerata, et planeeritud ajal Viljandi jõuda.

Reisisellid meenutavad:

Janika: Meelde jäi meeldiv vastuvõtt Viru ringkonnas. Tore on ka teisi ringkondasid külastada. Koos vahvate ringkonnakaaslastega oli hea orienteeruda ja õhtul peoriided selga visata. Eriti meeldejääv oli politseimuuseumis lahkamistuba.

Helina: mulle jättis ikka väga sügava mulje teatris käik. Veel oli see hommikune orienteerumine vahva sai kohe ennast n.ö kâima ning seltskond ja meisterdamistuba olid väga lahedad.

Ene:  Mulle meeldis kõik. Etendus oli põnev ja sünnipäev (Kai lisa: Laulsime koos saalitäie publikuga Üllar Saaremäele sünnipäevalaulu) ei olnudki juubel vaid 49.  See oli lahe, et õhtuks, olid meile käsitööd kaasa võtnud ja me niisama tühja ei istunud. Viru ringkond suutis meiega koostööd teha, ilma füüsiliselt kohal olemata-põnev orienteerumismäng, mis näiteks minul kui paar korda elus Rakvere käinul, tekitas aeg-ajalt de ja vu tunde - siin ma olen juba olnud. Ja kirss mängul-koogi söömine. Politseimuuseum oli põnev, eriti see, kus ise sai näppida. Ja kindlusest rääkides olen alustanud sõnadega: seal tahtsid loomad meid ära süüa.

Elerin: Kuigi osalesin õppe- ja kultuurireisi organiseerimisel ja kõik mis toimuma hakkas, oli justkui teada, suutsid sealsed inimesed ja paigad mind korduvalt üllatada. Viru ringkond võttis meid soojalt vastu. Tundsime, et oleme oodatud ja meie peale on mõeldud. Rakvere linn ja majad suutsid ka Lõuna-Eesti mägedega harjunud mulke üllatada oma treppide rohkusega ja loomulikult pakkus rohkelt emotsioone ja mõtteainet nii teatrietendus, Viru ringkonna tehtud ettevalmistused kui ka sealsed muuseumid.