Tervitused Soome lahe õdedele

Meenutuseks meie sõprusorganisatsiooni Lotta Svärd ajaloost – 1919. aastal kasutati Soome naisvabatahtlikega seoses esimest korda nime Lotta Svärd. Oma nime sai organisatsioon Johan Ludvig Runebergi lugudes 1808-1809 aasta Vene-Rootsi sõja ajal koos mehega rindele läinud, oma abikaasa sõjas kaotanud, aga armee heaks tööd jätkanud Lotta auks. Sõna "svärd" tuleb rootsi keelest ning on tõlgituna "mõõk". Kui algul tegutsesid Soome naised kõrvuti meestega, siis sõja järel taheti emantsipatsiooni tuules (Soome naised olid saanud hääleõiguse juba 1906. aastal!) võtta kontroll oma tegevuste üle enda kätte. Nii registreeriti 9. septembril 1920. iseseisev ametlik oganisatsioon – Lotta Svärd. Esimene ametlik koosolek peeti märtsis 1921 ning seda peetakse ametlikuks tegevuse algusajaks. See oli esimesi riigikaitse heaks tegutsenud naisorganisatsioone, mis äratas huvi mitmel pool Euroopas ja oli eeskujuks samalaadsete organisatsioonide asutamisele ka teistes riikides, sh Eestis.

Kaitseliidu juhidki vaatasid eeskuju otsides naabrite poole ning Lotta Svärd saatis Kaitseliidu palvel 1925. aastal Eestisse lotade tegevust kajastavaid dokumente, nagu organisatsiooni põhikiri ning sanitaar- ja toitlustusosakondade tegevusjuhendid. Naiskodukaitse organisatsiooni asutamisel, 1927. aasta juulis Tartus toimunud koosolekule oli kutsutud ka Soome Lotta Svärdi ühingu selleaegne esinaine pr. Aarenberg-Penti, kes tutvustas koosolijatele Lotta Svärdi ühingu tegevust.

Mõlemal pool Soome lahte pandi naisorganisatsioonides rõhku eeskätt praktilisele tegevusele. Lotta Svärdi põhikirja järgi oli organisatsiooni ülesandeks toetada kaitseliitlasi usu, kodu ja isamaa kaitsel. Lotad seisid moraalsete tõekspidamiste eest Soome kaitseliidus, tagasid meeste toitlustus- ja meditsiiniteenistuse, muretsesid riidevarustust ning viisid läbi korjandusi kaitseliidu toetuseks.

1930. aastaks oli Lottasid 60 000 ning 1944. aastaks tõusis liikmete arv 242 000-ni, olles tollal üks suurimaid vabatahtlike organisatsioone maailmas. Lotta-Svärdi ülesandeks oli soomlaste kaitsetahte kasvatamine ja nende kaitseliidu (Suojeluskunta) toetamine usu, kodu ja isamaa kaitsel. Organisatsioon toimis kogu Soomes territoriaalsel põhimõttel ja seda juhtis kuueliikmeline keskjuhatus esinaise eesistumisel.

Üle Soome lahe peeti 1920.–1930. aastatel tihedat kirjavahetust ja käidi teineteisel külas. Naiskodukaitse esinaine Mari Raamot külastas Lotta Svärdi ja nende pikaaegset esinaist Fanni Luukkoneni 1929. aastal. Naiskodukaitse liikmed olid ka esimesed rahvuvahelised külalised Soome lotapäevadel. 1931. aastal käis suurem soomlaste delegatsioon Eestis Nasiksodukaitse esimesel suvekursusel Jänedal. Soomlased pakkusid ka majandustuge, asutades samal aastal Naiskodukaitse koolitus- ja toetusfondi.

Sõja ajal töötasid Lottad väli- ja sõjahaiglates, sanitaarrongides ja -laevadel, evakuatsioonikeskustes, veterinaarpunktides, toitlustuses, sides, õhuvaatluses ja ilmateenistuses. Sõdurid kutsusid Lottasid nimega „valged inglid". Talve- ja Jätkusõjas andis oma elu isamaa eest 302 Lottat.

Vastavalt Soome ja Nõukogude Liidu vaherahulepingule likvideeriti Lotta-Svärd 23. novembril 1944. Keerulises olukorras asutas Lotta Svärdi keskjuhatus 1944. aasta sügisel enne likvideerimiskäsku Suomen Naisten Huoltosäätio (Soome Naiste Hooldusfond). 1991. aastal said pärast Jätkusõda põlu alla sattunud lotad taas ametliku riikliku tunnustuse. Organisatsioon ei ole küll taasloodud, aga Lotta Svärdist huvitatud on arendanud pärimustegevust, uuritakse lottade ajalugu ning seda eksponeeritakse kahes muuseumis – Tuusulas ja Seinäjokis.

Naiskodukaitse on taasloomise järel hoidnud ühendust Soome õdedega. On korraldatud külastusi ja arutelusid. Silmapaistvaim ettevõtmine on kindlasti 2006. aastal avatud näitus "Õed Soome lahe kahelt kaldalt" Lotta Svärdi fondi ja Naiskodukaitse koostöös Eesti okupatsioonide muuseumi, Soome Instituudi ja Soome suursaatkonnaga, mis ringles nii Eestis kui Soomes. Kahe organisatsiooni lähedaste sidemete võrdlemisele on palju kaasa aidanud ka Naiskodukaitse auliikme kirjanik Imbi Paju kaasakiskuv teos "Soome lahe õed" ja mitmed artiklid.

Naiskodukaitse Ajalookomisjoni liikmed kohtusid eelmisel aastal Tuusulas Lotta muuseumi ja Lotta Svärd fondi liikmetega, et uuendada sõprussuhteid ja arutada koostööd. Väga inspireerivaks oli ka Lotta-galerii tutvustus. Lotta muuseumi esindajad jagasid oma kogemusi ka tänavusel ajalooseminaril ning Soomes nähtu eeskujul on Naiskodukaitse ajalookomisjon Eesti 100. aastapäeva puhul samuti algatanud Naiskodukaitse galerii, mille sisu loomisel saavad panustada kõik liikmed. Kootöö siin ja sealpool Soome lahte jätkub.

Paljon onnea, 101-vuotias Suomi!