Pisa Jotos laadis võistlejad heade emotsioonidega

Pisa Jotos võistluse esimesel päeval pidi rada olema linnulennult 18 km pikkune. Tegelikult kujunes see mitmeid kilomeetreid pikemaks, kõndisime läbi 24 km ja teisel päeval käidud kuus kilomeetrit oli selle kõrval köömes.

Võistlustele läksime viiekesi:  esindaja Tiina Ott ja siis meie - Eleriin Lõssov, Karolina Pugal, Marleen Riiner ja mina. Mõlemal päeval olid rajal ka erinevad ülesannete punktid. Saime karkudega kõndida, relvaga lasta, esmaabi anda, tuld teha, vett filteerida, sõlmi teha, laulda ja muudki.

Näiteks saime veel teada, et soomlaste arvates  astelpaju marjad ja hundinui on mürgised. No eks me järgmine kord ole targemad. Huvitav, mida ma nüüd nende marjadega teen, mis sügavkülmikus hoiul on. Söödan vaenlasele?

 Kudumise suhtes polnud me ka  kõige nutikamad. Tuli välja, et kassaer ja pilliroog on ühed tähtsamad asjad vaiba kudumises. No ma ei tea, järsku keegi järgmine kord mainiks neile, et google tõlge ei ole just kõige usaldusväärsem

Kohapeal abistas meid proua Lembi, kes oli nagu vanaema eest. Esimesel päeval helistas ta meile rajal olles seitse korda, et ikka kindel olla, et meil kõik hästi on. Oli hästi. Kohe väga hästi. Nalja sai palju ja loodus oli lihtsalt imeline.

Rada oli raske, aga huvitav: mäest üles ja alla.Sellist rada juba Eestis pole. Telefon on igatahes ilusaid pilte täis.

Võistlusel osales 35 võistkonda millest katkestasid kolm. Meie jäime 22 kohale.