Õnn on meie enda teha ehk Klaasikillumäng Rapla jaoskonna naisteõhtul

„Et killud toovad õnne see annab lohutust.
Nii mõtleja ei tunne ei mingit rahutust.“

..algab Ruja laul „Killud toovad õnne“. Jah killud toovad õnne, nii on ju tavaks öelda, kui midagi puruneb. Selleks, et purunenud kild oleks ka silmale ilus vaadata ning me märkaksime oma õnne iga päev tegime me ühel tuisusel teisipäeva õhtul heade inimestega koos klaasist mosaiiki.

Oma teadmisi klaasist mosaiigi valmistamisest andis edasi Hiie jaoskonna liige Rita klaasipealinnast Järvakandist. Ja nagu ikka tunduvad alguses väga keerulised asjad imelihtsad ja lõpptulemus üllatav. Selleks, et alustada kunstitegemisega tuli esialgu läbida ohutuskoolitus: „Kõik peavad töötegemise ajal kandma ohutusprille ning võimalikult rahulikult purustama klaasi.“ Ja nii me siis asetasime ninale ohutusprillid, otsisime sobivad klaasikillud ja asusime tööle. Sättisime, sobitasime neid purunenud klaasitükke (vahel ka ise meelega puruks tehtud kilde) omavahel nii, et meie hinge valdaks rahulolu ja rõõm omatehtud „õnnest“.

Tänaseks ripub minu tehtud klaasist vitraaž magamistoa aknaees ning värvib kevadisi sooje päiksekiiri punaseks, lillaks, kollaseks, roheliseks ja siniseks. Lisaks kõigele tuletab see mulle igal hommikul meelde, et õnn on ju tegelikult meie oma teha.