Naiskodukaitsjad käisid Soomes NASTA Tyyni 2023 õppusel

Merle Kodule ja Aliis Liinile, kes osalesid kursusel „Informaatiovaikuttaminen“ ("Teave ja selle mõjutamine“), avaldas kõige enam muljet, kui hästi on Soomes mõistetud vajadust võimalikeks kriisideks valmistuda ja aru saadud, et jääme alati elama vaenuliku Venemaa kõrvale. Enamik meist on sotsiaalmeedia (soome keeles „some“) kasutajad ning vaja on mõista, et seal oma privaatsuse ja andmete kaitsmine on elementaarne hügieen nagu 2-minutine hambapesu hommikul ja õhtul. Ja veel – soomlased on taastamas vanu oskusi ka põllupidamises ja taasavastanud näiteks põldoa (soome keeles „härkäpapu“) kasvatamise, mis olla vahepealsel ajal sootuks välja surnud.

Katrin Väljataga osales kursusel „Väestönsuojelu“ („Elanikkonnakaitse“). Kolme päeva jooksul said kursuslased ülevaate varjendite hooldamisest (hiljem ka vastava kursuse läbimise tunnistuse) ja varjumisest kui protsessist. Lektorid tegid kõigile mõistetavaks, et varjumine on pingutav ja kurnav nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Eestil on Soome kogemusest, kus elanikkonna varjendeid on järjepidevalt rajatud aastast 1954, palju õppida. "Lisaks õppisime tundma evakuatsioonikeskuste rajamise põhitõdesid. Neist olulisematena tõusid esile kaks: esiteks tuleb kõik korralikult läbi mõtelda ja planeerida vastavalt abistatavate vajadustele; teiseks on väga oluline anda kohest kriisituge läbi ärakuulamise, kohaloleku ja mõistmise," jagas Katrin.

Ave Melsas osales kursusel "Henkinen kriisinkestävyys" ("Vastupidavus vaimsele kriisile") ning võtab sealt kaasa teadmise, et traumaatilise sündmusega seotud inimestega tuleb tegelda, et nad ei mataks oma hirme, muresid ja valu vaid enda sisse. Vastasel juhul tulevad need emotsioonid hiljem kummitama ning võivad kõige ebasobivamas olukorras uuesti esile kerkida. See võib osutuda viimaseks tilgaks, mis karika üle ajama paneb ning raskendab olulises olukorras adekvaatselt reageerimist. "Traumaatilistest olukordadest tulevad paremini välja inimesed, kes on need enda jaoks varem läbi mõelnud ning võimalikud lahendused paremaks toimetulekuks läbi kaalunud," võttis Ave kursuse kokku.

Sirje Eirand läbis kursuse „Turvallisesti vesillä“ („Turvaliselt vee peal“), mille eesmärk oli teadvustada igale osalejale vajadust liikuda vee peal turvaliselt igal aastaajal. Soome jaoks on merepääste ülioluline, sest neil on suured merealad ja järvistu ning vee peal liigutakse palju. Kursusel tutvustati merepäästevahendeid, õpetati sõlmi tegema ja meremärke tundma ning esmaabi andma. "Kursuse emotsionaalsemateks hetkedeks osutusid praktilised harjutused, kus treenisime veepealset koostööd päästekostüümides ja -vahenditega (päästeparved, paadivarustus)," jagas Sirje. Kursuse lõpus pidid osalejad looma minietendused selle kohta, mis sai õpitud.

Kadri Forsström osales kursusel "Joukkomuonitus maastossa" ("Masstoitlustamine maastikul"). Harjutus oli peamiselt praktiline, nendel teoorialoengut polnud, enne kursust tutvuti kirjaliku materjaliga (tehnika, nõudmised jne). "Ehitasime üles köögi, laupäeva toimetasime seal, andes välja kolm toidukorda ca 200 inimesele ja lõpuks ka panime kõik kokku ja andsime materjali kaitseväele üle. Oli huvitav ja õpetlik, olen Naiskodukaitse baasväljaõppel saanud hea kogemuse, aga siin sai infot ja laia praktikat ilusasti juurde," on Kadri kogemuse eest tänulik.

Kristel Kotta ja Kerli Piir jagasid, et nende osaletud küberturvalisuse kursus oli väga informatiivne ja tekitas huvi teemat edaspidi lähemalt tundma õppida. Meelde jäid lektorite ajakohased näited ja kaasõppijate aktiivne osalemine loengutel. "Praktiline töötuba asetas meid küberkurjategija kingadesse ja nii tekkis mitu veenvat stsenaariumit, kuidas kontrollimatu digitaalne jalajälg võib inimesele päriselus kahjulikuks osutuda," muljetasid Kristel ja Kerli. Koolitajad rõhutasid, et õppijad peaksid saadud teadmisi oma küberturvalisuse tõstmiseks rakendama ja ka oma kogukonnas jagama.

Naiskodukaitsjate jaoks oli südantsoojendav see, et NASTA õppusel oli väga sõbralik suhtumine "eesti õdedesse" ja vabal ajal tunti huvi Naiskodukaitse praktikate vastu. Omaette elamus oli vormis marssimine spontaanselt loodud rühmalaulu saatel. Naistel oli tore kogeda ühtehoidmistunnet, mis tekkis nii lühikese ajaga.