Naiskodukaitse juhid õppisid üksteiselt

Pisarate kohalt pean siiski kohe täpsustama, et need olid õnneks naerupisarad. Nimelt oli iga ringkonna juhi esimese päeva ülesandeks anda ülevaade oma ringkonna toimetustest ning seejärel teha lühikokkuvõte ühe teise (varem kokkulepitud) ringkonna saavutustest aastal 2015.  Kui oma ringkonna esitlused kulgesid pigem asjalikus ja faktidepõhises meeleolus, siis teise ringkonna plusside-miinuste ettekandmised tõid kuulajate nägudele mõnusa muige, mis hooti ka lõbusa naeruni küündis. Aga eks ole teada fakt, et läbi huumori saab sageli paljud asjad paremini paika kui surmtõsiselt näpuga järge vedades. Nii ka seekord – naerust ja naljast sõltumata oli üksteiselt väga palju õppida, nippe ja eeskuju võtta ning üht-teist kõrva taha panna.

Läbi ettekannete jäid taas kõlama sellised valupunktid nagu mentorlus, liikmemaksud, juhtide vähesus, „surnud“ liikmed, BVÕ-de läbimine. Aga samas on pea iga suurem organisatsioon hädas sarnaste, kui mitte samade probleemidega. Nii et tuletame meelde õpetaja Laur´i sõnu Tootsile: „Kui kõike ei jõua, tee pool, aga tee hästi!“ ning püüame oma murekohtade lahendamisse panustada nii palju kui suudame. Ja nii ikka uuesti ja uuesti, kindlalt ja eesmärgipäraselt, teadlikult sihte seades. Seda me ju oskame!

Teisel päeval tutvustas Tartu ringkonna instrukor Leane Morits esmakordselt ja õnnestunult Tartus läbiviidud evakuatsiooniõppust Sipelgas 2015. „Arutasime seda ettepanekut ja leidsime, et kõik oskused ja teadmised evakuatsiooni läbiviimiseks on Naiskodukaitse väljaõppes viisil või teisel olemas (Lego klotsid). Varem pole meie teada keegi neid sellel eesmärgil rakendanud. Otsustasime olla esimesed.“ ütles Morits ettekande alguses. Kiiduväärt algatus!

Seejärel said sõna külalisesinejad Kaitseliidu peastaabist. Esimesena rääkis Operatiiv- ja planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Jaak Mee naiskodukaitsjate rollist ja uutest võimalustest panustada sõjalisse riigikaitsesse. Seejärel tutvustas Kaitseliidu jurist Kai Reinhold-Hurt uut Riigikaitseseadust ning juriidilisi küsimusi seoses naiste kaasamisega sõjalisse riigikaitsesse. Mõlemale esinejale esitati hulgaliselt küsimusi ja kommentaare, sest selles osas on palju ebaselget ning väga paljud punktid vajavad veel läbitöötamist ja selgitusi, enne kui need lõplikult „tööle“ hakkavad. Jaak Mee tänas naisi ja tõdes, et nii mõnestki kommentaarist sai ta väga kasulikku infot juurde, mida edaspidi saab ja peab planeerimises arvesse võtma.

Teise päeva lõpus tuli ka üks praktiline ülesanne lahendada - nimelt pidi iga ringkonna esindus aitama planeerida ühe teise ringkonna eesmärgid järgmiseks aastaks ning laskma sama teha ka endale. Siin läksid nii mõneski nurgas ka hääled kõvemaks ja energilisemaks, sest lahendusi otsiti tõsiselt ja päriselt. Aga hea kombe kohaselt lõppesid kõik vaidlused positiivselt ja rahumeelselt.

Kaks asjalikult töist päeva möödusid lennates ning läbi see nädalavahetus saigi. Lahkudes olid kõigil näod rõõmsad ja rahulolevad, sest need kaks päeva andsid taas hea kindla tunde, et Naiskodukaitse juhid suhtuvad oma vabatahtlikult võetud ülesannetesse/kohustustesse täie tõsidusega ning järeleandmisi ei tehta ei endale ega teistele - „Minu kohus!“