NKK ajalooseminar

Avasõnad ütles Naiskodukaitse keskjuhatuse liige Sigrid ning seminari juhtis ajalookomisjoni liige Karin.

Esimesena sai sõna ajaloolane Merike, kelle ettekande teemaks oli Naiskodukaitse ajaloo uurimise hetkeseis. Merike rääkis, millised on tema kogemused ajaloouurijana – Naiskodukaitse ajalugu on ta uurinud äärmise põhjalikkusega ning veetnud palju aega arhiivides. Selle töö põhjal on ta kirjutanud mitmeid Naiskodukaitse ajaloo üksikküsimustele pühendatud artikleid, mis on ilmunud ajakirjas Kaitse Kodu!. Merike on olnud ka kolme Naiskodukaitse ajalooraamatu peatoimetaja.

Nüüd on alanud digitaalajalugu, ent Naiskodukaitse dokumendid veel digitaliseeritud pole. Dokumendid on säilinud väga lünklikult, neid võib leida ka korporatsioonide arhiividest. Kõlama jäi mõte, et peaks kirjutama Naiskodukaitse põhjaliku ajaloo.

Naiskodukaitse uurimise perspektiividest rääkis ajaloohuviline Kairit. On olemas kogumispoliitika, mis koosneb kolmest põhiküsimusest – mida, kust ja kuhu koguda. Naiskodukaitse fondid on paljudel eraarhiivis ning nende kasutamine maksab. Niisiis on vaja rahalisi vahendeid, et saaksime ajaloolist pärandit koguda. Unistada võib – tuleks luua ajalooline sihtasutus, kus oleks vähemalt kaks töötajat.

Naiskodukaitse ajalookomisjoni esinaine Kadi andis ülevaate, kui edukaks kujunes ajaloo uurimise küsitlus ringkondades. Saadeti palju fotosid ja kutsuti kuulama ka suulisi mälestusi.

Projekti koordinaator Leane rääkis, et mälestuste kogumist alustati 2011. aasta jaanuaris, sest tundus, et on viimane aeg hakata Naiskodukaitse mälestusi koguma.                 

Pärast ettekannet läksime õpituppa Eesti Rahva muuseumis. Kuulsime muuseumi peavarahoidjalt, kuidas õigesti koguda mälestusi, intervjueerida inimesi, koostada küsimustikke. Ajalooarhiivi kogumisosakonna juhataja jagas näpunäiteid Naiskodukaitse materjalide arhiveerimiseks.

Päeva lõpuks kuulasime kirjaniku, filmirežissööri ja ajakirjaniku Imbi Paju meenutusi, kuidas sündis tema raamat „Soome lahe õed. Vaadates teiste valu”. See psühholoogiline teos annab hääle külma sõja ajal tekitatud vaikusele ja juhib tähelepanu ka sellele, kuidas minevikusündmuste mõju pärandub järgmistele põlvkondadele.

Seejärel kuulasime vanahärra Heino Noore mälestusi emast, Naiskodukaitse Haapsalu jaoskonna esinaisest Salme Noorest, kes hukati ainsa poja sünnipäeval 1942. aasta aprillis Siberis, Sosva vangilaagris.

Käisime ka väikesel ekskursioonil ajalooseminari toimumiskoha, Eesti Üliõpilaste Seltsi maja läheduses asuvas Eesti Rahva muuseumis, mis tähistas 13. aprillil oma sünnipäeva.