NKK BVÕ II moodul: esmaabi

Meid kogunes 24 inimest, kellest suur osa naiskodukaitsjaid, paar kaitseliitlast ja üks kodutütar. Kõik väga erineva varasema esmaabi või meditsiini kokkupuutega. Meile jagasid teadmisi ja uusi oskuseid kokku lausa 9 instruktorit koos abilistega. 

Esialgu soojendati meid sissejuhatusega esmaabisse ning juba harjutasime informatiivse 112 hädaabikõne teostamist kui ka kõne vastu võtmist.

Õnneks meil palju istuda ei lastudki. Õppisime väikeste gruppidena töötubades elupäästva esmaabi võtteid, näiteks efektiivset kannatanu soojalt katmist, Heimlichi võtet, haavade sidumist rõhksidemega, kannatanu stabiilsesse küllili asendisse panekut ja palju muudki vajalikku. 

Harjutasime nii mannekeenide kui ka üksteise peal. Just erinevate õppevahendite, mulaažide olemasolu tegi väga vajaliku praktika võimalikuks. 

Kui meid teavitati, et teisel päeval võiksime riietuda nõnda, et me ei kardaks määrdumist, siis võis kindel olla - õpe jätkub veelgi põhjalikumalt.

Teine päev just nõnda kulgeski. Oi, see oli põnev! Meid üllatati erinevate situatsiooniülesannetega nii õues, köögis, jõusaalis kui ka saunas. Õppurite ülesanne oli osutada elupäästvat esmaabi, teostada 112 kõne ning töötada meeskonnana võimalikult efektiivselt. Meie jaoks lavastati näiteks liiklusõnnetus, liiale läinud saunapeo juhtum ja ootamatud haiguslikud seisundid. Situatsioonid muudeti realistlikuks võltsverega ja haava immitatsioonidega. Lisaks abiandja rollidele mängisime ka abivajajaid, mis andis väga hea arusaamise kui tähtis on abivajaja soojalt katmine või mugav asend, mis ei tundu abi osutamise mõttes esialgu nii oluline, aga abivajaja rollis olles saad aru, et keha jahtub kannatanuna kiiresti, kuigi õhutemperatuur võib olla piisavalt soe.

Väga olulise osana saime ka instruktoritelt tagasisidet, mis läks hästi ja mis vajas täiendamist. Õnnetusjuhtumite läbi mängimine aitas kõige paremini kinnistada eelnevalt teoorias õpitut ehk kuidas päriselt päästa inimese elu. 

Eriti meeleolukas oli jagada väljaõppe osalistega tekkinud küsimusi ja arutleda näiteks selle üle, millisel viisil kannatanule valuvõtet teha aga ka, kuidas oleks võimalik teadvusetu inimene üksi autost välja tõsta. Kõik tekkinud küsimused said vastused tänu instruktoritele. 

Üks oluline mõte, mis minu jaoks kõlama jäi oli, et ära pööra ringi ega sõida mööda, kui näed tavapäratut situatsiooni, kus kellegi elu võib olla ohus, aga selleks, et osata teha rohkemat, kui lihtsalt kõne hädaabinumbrile, on tarvis teadmisi, oskuseid, ettevalmistust ning ka julgust. Nii sisukat ja praktilist väljaõpet ei osanud mina küll oodata.

Suur aitäh instruktoritele ja nende abilistele kahe intensiivse õppepäeva korraldamise eest, sest vaeva oli nähtud palju, et toimuks efektiivne ja aktiivne õpe!