NKK BVÕ III moodul: välitoitlustus

Oma soovi õppemoodul läbida ja riigikaitse laagris olijaid kokku kuuel korral toitlustada avaldasid 7 naist, kuid nagu ikka, teeb elu oma trikke ja mooduli läbisid ning kohale said tulla 5 õppurit.

Praktika algas kolmapäevase lõunasöögiga ja lõppes reede varastel tundidel  hommikusöögiga. Kuna töö köögis on üsna kiire ja kurnav, et kõik 150 laagris osalejat ikka kõhu täis saaks,  siis teadmiste ja kogemuste saajatelt kõigi toidukordade valmistamist ei oodatudki – kohustuslik oli osaleda kolme söögikorra valmistamisel, et kogu päeva toitlustuse kogemus saada. Üks osaline tõestas oma vastupidavust ja aitas viis toidukorda ette valmistada, vaatamata sellele, et lisaks oma noaosavusele hakkimises tuli tal ka üle-elusuuruse vispliga vahukoor kohevaks kloppida.

Kui allakirjutanu oli enne kursuse läbimist saanud hirmutava hoiatuse, et ega see koolitus kerge ole, sest kui oled juba paar tundi nuga viibutanud ja hakkinud ja hakkinud ja hakkinud ja asjad valmis saanud, siis see on alles algus ja ette tõstetakse uus ports hakkimist ootavaid toiduaineid, siis nii raske koolitus siiski polnud, vaatamata sellele, et kohe välikööki jõudes oli minu esmaseks tööks ette valmistada ja tükeldada 15 kilo kana rinnafileed. Suure agarusega sai koolituse ajal ikka mööda kööki ringi käidud ja juhendajatelt krati kombel nõutud: „Anna tööd“. Õnneks tööd jätkus, eriti kui katlast podiseva riisi asemel kuuma vee katla oled koos paarilisega välja sikutanud ja siis avastanud, et vale katel sai…. ning teed sama vea tunni pärast uuesti. Aga sellised apsakad annavd vürtsi ja annavad põhjust tööd tehes iseenda ja teiste üle nalja visata, sest kuigi käed peavad toidu ettevalmistamisel kiiresti käima, on vähemalt sama oluline köögis toimetajate omavaheline hea läbisaamine ja motivatsiooni hoidmine.

Kokkuvõtvalt – päevad olid pikad ja tihedad ja ööd nende vahel ilmselgelt liiga lühikesed, seepärast tahan teha suure kummarduse instruktor Heilile ja tema paremale käele Marile, kes kogu mooduli kõik toidukorrad õppureid juhendasid ja samal ajal toimetasid toidukordade ettevalmistamisega ning vastutasid, et kõik toimiks nii nagu peab. Toimiski. Noored ja laagri korraldajad said toidust kõhud täis ja tüütud sääsedki said oma osa, seda küll kokkade isiklike verevarude arvelt.

Teadmisi ja kogemusi on nüüd kõigil osalejatel kuhjaga ja loodetavasti on kadunud suuremad hirmud suurte masside toitlustamise ees. Nipid on kõrva taha pandud ja valmisolek järgmisteks sellelaadseteks toimetamisteks olemas.