Kutsuge ikka!

Üksi ma seda koolitust kindlasti ei tee ja haarasingi telefoni ning hakkasin kõva häälega oma mõtteid võimalikele kaaskoolitajatele rääkima. Minu hääl hüüdjahääleks ei jäänud, sest kaasamõtlejaid ning ideid tuli palju ning kaardistasimegi ühiselt võimalikud teemad omakeskis ja ühiseks märksõnaks kujunes Naiskodukaitse mobiilirakendus "Ole valmis!", mille võtsimegi päevaraamiks. Olen alati ka seda meelt, et ei pea kõiki jalgrattaid ise leiutama vaid suhtle inimestega. Nii küsisin ma nõu ka Pärnumaa ringkonna esinaiselt, et kuidas ja mis teemadel on nemad erinevatel koolitustel aja sisustanud. KARMEN VESSELOV jagaski oma mimekülgseid kogemusi ning saatis materjale, et saaksime ise vajaliku enda jaoks välja noppida. Veel üks kõne Rapla ringkonna esinaisele kindla kutsega, et tule koos meiega koolitust läbi viima. MARET KOLLIN oli kohe nõus ja leppisimegi kokku, et ta võtabki mobiiliäpi "Ole valmis!" tutvustamise enda kanda. Head lugemist leiavad kõik siit: 

https://www.naiskodukaitse.ee/Naiskodukaitse_loodud_mobiiliraken_3810

KAJA MANDER on aktiivne naiskodukaitsja ja töötab igapäevaselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabibrigaadis ning oskaski kõige paremini rääkida, kuidas ja millal kutsuda 112, mida peaks sisaldama kodune "Apteek" ning psühhosotsiaalse esmaabi neljast põhimõttest. Kõik osalejaid said "Turvakaardi", mille nad saavad kodus täita ja panna kodus telefoni lähedusse ja on hea kasutada nii häda korral kiirabitöötaja või oma lähedased ja kannatanu ise ka, kui mälu võib alt vedada.

Ühiselt vaatasime üle Ohutushoiukursuse "Maja", mis on valesti, kui pererahvas on läinud kaheks nädalaks reisile või kui peres kasvavad eelkooliealised poisid ning õuele on jäänud ilma täiskasvanute valveta muruniiduk, mootorsaag, lahtine tuli maja lähedale, võti mati alla ja redel. Kõik osalejaid said kaasmõelda- ning rääkida, mida peaks tegema teisiti.

MAIRE KRUUS on Haapsalu jaoskonna esinaine ning pühendunud noortejuht, oli valmistanud ette matkakoti metsa minemiseks. Kotist said kõik osalejad võtta ühe asja ning mõelda kõva häälega- kas see asi on vajalik ühepäevaset metsas? Kotti oli juhtunud nii vajalikku, kui ka mõtetuid vidinaid, millega metsas ei ole midagi teha (näiteks hambaniit, värviline huulepulk jne).

Kullametsa küla rahval oli veel küsimusi, millele jooksvalt vastasime, aga paljust oleks soovinud veel pikemalt rääkida (näiteks "Küberohud"), aga aeg seadis tasa omad piirid. Igaüks sai minna nüüd koju ning vaadata teise pilguga kodus ringi mõtiskleda, kas mul on siin turvaline, olemas vajalik toiduvaru või kaardistada oma pere varustus, millest oleks abi kogu külal-kogukonnal, kui peaks tulema suurem kriis.

Meie ise olime väga rahul, et külaselts meid kutsus. Saime ise hea kogemuse võrra rikkamaks, sest sellist koolitust tegime meie esimest korda ja algul oli väike ärevus hinges, aga külarahvas oli väga toetav. Hea on teada, et on nii kokkuhoidev külarahvas ja külavanem.