Kui kokku saavad kannatlikud kannatajad ja algajad esmaabistajad

Tegu on ühelt poolt naiskodukaitsjatele kohustusliku baasväljaõppe mooduliga. Samas pakub koolitus ka võimalust saada uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi, mis kuluvad marjaks ära nii tööl, kodus kui puhkehetkel. Huvi kursuse vastu oli väga suur. Reede õhtul kogunedes oli osalejate silmis ja sõnades märgata nii ootusärevust, põnevust kui ka veidike hirmu, et mis siis ikka täpselt juhtuma hakkab. Eriti oodati situatsioonülesanded ja muretseti lõputesti pärast. Nii mõnigi ütles, et kui näed abivajajat, siis tahaks ju aidata, kuid tõsisemate vigastuste puhul on ka hirm, et järsku teen midagi valesti.  Aga ega meistriks sünnita vaid ikka õpitakse.

Kahe ja poole sisutiheda päeva sisse mahtus nii teooriat kui praktikat. Uusi teadmisi sai kohe testida ja kinnistada põnevates situatsioonülesannetes, mida instruktorid ja „kannatanud“ osalejatele olid lavastanud. Tuli anda esmaabi perenaisele, kes oli endale kuuma rasva selga tõmmanud; noortele pidutsejatele, kelle joogivalikusse oli sattunud kodukeemiat; romantilistele tütarlastele kes kargel talveõhtul olid ennastunustavalt tähti imetlenud ja seetõttu alajahtunud.  Ette tuli ka tõsisemaid kehavigastustusi, vingumürgitust jne. Oli situatsioone, kus meie entusiastlikud esmaabiandjad suutsid rahu säilitada ja käitusid nii nagu eelnevalt oli õpitud.

Teinekord tõdeti, et infot on palju ja väike kahtlus on ikka hinges, et mida ja kuidas antud õnnetuse või terviserikke korral ikka teha tuleks. Samas kui üksteist toetatakse ja julgustatakse, jõutakse ikka õige lahenduseni. Tunnistati, et päriselus on kõik ikka palju keerulisem- tihti on tegu korraga mitme erineva vigastusega või siis kõik vigastused ei pruugi esmapilgul üldse välja paista ning õnnetusse sattudes või juhuslikult abivajajat kohates võib ka abi andja „pea kaotada“. Nii juhtus mõnel korral ka meie tublide esmaabi õppuritega, kelle entusiastlikku tegevusse olid instruktorid sunnitud sekkuma hõigates „Stopp, nüüd tapsite ta küll ära“ või „ Aitab küll, muidu väänate ta kondid kahekorra“. Õnneks oli meie kannatanutel „mitu elu“ ja õppides nii enda kui teiste vigadest saime nagu filmis teha uue duubli, arutades instruktoritega läbi mis läks valesti ja kuidas oleks õige sellises situatsioonis käituda. Instruktoritena küll mõtlesime, et küll mõni on ikka kannatlik kannatanu, alles ta pääses oma vigastustega läbi häda usinate abiandjate käest eluga, kui juba viskub jälle pikali ja jääb ootama, millega uued abistajad teda üllatavad.

Koolitusel sai selgeks, et esmaabiandja peab olema leidlik. Alati, või õigemini peaaegu mitte kunagi, ei pruugi olla esmaabi andmiseks ideaaltingimusi ja vahendeid, vaid tuleb loominguliselt hakkama saada sellega, mis endal või abivajajal parasjagu kaasas ja seljas on või ümbrusest leiab. Kui muu enam ei aita, võib abi olla ka diskomuusikast. Tõsilugu, just 70-ndatest pärit  Bee Gees’i diskohiti „Stayin’ Alive” tempo läheb kokku kiirusega, millega tuleks elustamisel teha südamemassaaži, kui ei usu vaata ise youtubest järgi ja jäta meelde.

Kursusel osalejad nentisid kui ühest suust, et taolised õppepäevad on väga vajalikud ja kasulikud kõigile, sh naiskodukaitsjatele. Osalejate tagasiside instruktoritele oli, et kursuselt saadi palju uusi teadmisi, enesekindlust ja julgust hädasolijale appi minna, kuid kuna kordamine on tarkuse ema, tuleks aeg-ajalt õpitut uuesti üle korrata ja läbi mängida, et õpitu  ka lihasmällu talletuks. Eks üks võimalus selleks on ka naiskodukaitse meditsiinigrupi tegevuses kaasalöömine ja erinevad õppepäevad. Instruktoritele tegi selline ettepanek ainult rõõmu ja lubati arutada edaspidiseid koostöövõimalusi Pärnu ja Sakala ringkonna meditsiinigruppide ühiste õppepäevade läbiviimiseks.

Kursuse tunnistust kätte saades oli hea ja turvaline tunne, sest võin kindel olla, et juures on vähemalt 18 tublit ja hoolivat naist, kes ei kõnni abivajajast mööda vaid oskavad ja julgevad appi minna nii omadele kui võõrastele. Või kes see võõras üldse on, sest sinule võõras on  ju kellelegi oma.

Aitäh tublidele instruktoritele Helenale, Janele, Andriale, Margusele, Urmasele  ja kannatlikele kannatanutele Helinale ning Leale. Hoolivust ja otsustusjulgust kõigile kurusel osalenutele- ah, ah, ah, ah, stayin alive.