Järjepidevus ja väärtused

Tänavu on tuletoojateks Kaitseliidu pere liikmed, keda seovad ka päris peresidemed ja meil ei tule pikalt taga otsida vabatahtlikke, kes on üht või teistpidi omavahel seotud. Viltropite pere on selle kõige ilmekam näide, sest Naiskodukaitsesse kuuluvad ka Triinu ja Hele-Mai õed Kärt ning Anna-Liisa ja pere pesamuna, väikevend Ott Markus on noorkotkas.

Võiks arvata, et kui kõik pere viis last on andnud oma sõrme Kaitseliidu struktuuriüksustele, siis teevad nad seda vanemate eeskujul ja õhutusel. Tegelikult mitte. «Minu esimene mõte organisatsiooniga liitudes oli soovriigile tagasi anda selle eest, et mul on võimalus elada vabas riigis ja midagi ise ära teha ning nagu hiljem selgus, tegin ka teiste jaoks otsa lahti,» tunnistab Triin. «Nooremad võtsin kodutütarde ja noorkotkaste suvelaagrisse kaasa, kui seal toitlustamas käisin, ja õed veendusid läbi minu, et Naiskodukaitse on neile õige koht, kus oma isamaa-armastust välja elada. »

Triinu sõnul on isa naljatlenud, et tema panus on ju tehtud, sest ta on andnud organisatsioonile juba viis last. «Ja ema on meie väga oluline tagalatoetus,» märgib Triin. «Me õdedega ei saaks üldse nii palju tehtud, kui ema meie tagalat ei aitaks kindlustada. Aga rääkides veel kodustest mõjudest, siis lipp on meil alati riigipühadel lehvinud, koos tähistame nii vabariigi aastapäeva kui oleme käinud ka võidupüha paraadi vaatamas.Teatava meelsuse oleme ilmselt ikka vanematelt kaasa saanud, sest kodus on ikka räägitud, et vabadus ning vabas riigis elamine on privileeg. Meie rahvas on väike ja see ei ole iseenesestmõistetav, et meil on oma riik, võimalus saada emakeelset haridust ning ise otsustada. Selleks tuleb ikka iga päev midagi teha, et see nii ka jääks.„

Hele-Mai, kes saavutas hiljuti Tartu ringkonna kodutütardega võistkonnaga Ernakesel esikoha, on väga rahul, et on leidnud omale kõige toredamad ja ägedamad sõbrad. «Laagrites, matkadel, aktustel ja teistel üritustel osalemine on andnud mulle hindamatuid kogemusi ning väga väärtuslikke teadmisi,» kiidab ta. «Kodutütreks olemine annab mulle aina rohkem uusi tutvusi ja sõpru ning lahedaid kogemusi, võimalusi, mida muidu mulle ei avaneks.»

Peale selle, et Hele-Mai on saanud kodutütrena palju väärtuslikku, on tal ka hea meel tunda oma kodumaaga tihedamalt seotust. «Lisaks saan kodutütrena tunda suurt vabadust ja olla see kes ma olen,» tõdeb ta.

Ka Triin ei saa jätta märkimata, et on naiskodukaitsjana palju muutunud. «Arenenud olen ilmselt meeletult ja just seda ongi Naiskodukaitse mulle kõige rohkem andnud,» usub ta. «Võimaluse ennast tundma õppida, kombata oma võimete piire, olen saanud rakendada oma tugevused ja arendada nõrkusi. Olen kindlasti saanud juurde meeletult palju enesekindlust, julgust ja oma inimesed. Just meie organisatsioonis olen leidnud mõttekaaslased ja sõbrad nii naiskodukaitsjate kui kaitseliitlaste seast,» ütleb Triin. «Mitte sugugi vähem oluline ei ole, et olen saanud võimaluse tegudega näidata, kuidas vabadust ja kodumaad hinnata.»