Heino Noor (24.04.1922 - 05.02.2018)

Heino sündis 24. aprillil 1922. aastal Haapsalus. Tema isa Karl Noor oli Haapsalu politseikomissar, ema Salme Noor oli aga Vabadussõja halastajaõde ja telegrafist ning Naiskodukaitse Lääne ringkonna liige, kes arreteeriti ja hukati Siberis 24. aprillil 1942, oma poja sünnipäeval.

Heino lõpetas 1940. aastal Haapsalu gümnaasiumi, 1941 saadeti ta Venemaale Nõukogude Armeesse nagu palju teisigi tema eakaaslasi. 1944. Heino arreteeriti, kuna kaaslaste seas leidus üks Haapsalust pärit noormees, kes oma naha päästmiseks kandis ette Heino Noore päritolust ja meelsusest. Kohtus süüdistati teda propagandas ja nõukogude võimu kukutamisele agiteerimises. Vangilaagrist vabanes Heino Noor 1952. aastal, passis märkus «sotsiaalselt ohtlik element». Eestisse jõudes asus ta elama Tartusse, sest sünnilinna teda elama ei lubatud. 

Meditsiiniharidust võimaldati tal omandada Tartu Meditsiinikoolis, mille ta lõpetas 1954. aastal velskri diplomiga. Siiski õnnestus tal 1955. aastal astuda arstiteaduskonda, mille ta lõpetas arstina cum laude 1961. aastal. Tööelu veetis Heino närvikliinikus ja hiljem ka intensiivravi kliinikus.

Heino Noor on korduvalt rõhutanud, et võib mõista vältimatuid, mittejuhitavate jõudude põhjustatud katastroofe ja ebameeldivusi, kuid teise inimese poolt teisele tehtud pahategusid ei saa aktsepteerida.

Heino oli noorkotkas ja kandis kogu elu oma ema mälestust. Tema oli see, kes tegi taastamisjärgselt Naiskodukaitsele ettepaneku hakata tähistama mälestuspäeva igal aastal 24. aprillile lähimal pühapäeval. Tema püstitatud on ema altar Haapsalu toomkirikus ja represseeritute mälestusmärk Raadil.

Leinas langetame pea lahkunud suurmehe mälestuseks ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Heino ärasaatmine toimub 10. veebruaril kell 10 Pauluse kirikust (Riia 22).