Esimene talveraju ehk kas saab veel rajum olla!?

Juba raja tegemine ise oli päris raju, kui paari nädala jooksul said üle põlve lumehangedest veelombid ja ilm üllatas pea iga päev millegagi. Peas oli ainult üks mõte, et olgu Talveraju ajal suur lumi või haljendav rohi, et ega vahet pole, aga peaasi, et libe poleks. Täna võime juba öelda, et oli libe küll ja oi kui libe veel. Lisaks jääle ootas võistlejaid metsik tuul ja vesi, nii hooti kaela sadava vihmana kui lombid igal sammul. Juba enne starti oli päris kindel, et ehkki ujumise ülesannet rajal seekord polnud, ei pääse Talverajult kuivalt keegi.

Tegijate soov oli, et Talveraju oleks eelkõige täis ägedaid ja uudseid ülesandeid ja kontrollpunktide vahel ei oleks liiga pikki vahemaid vaja vantsida. Selline ta ehk ka sai, see Talveraju. Üllatused algasid kohe stardis. Nimelt ei olnud päris kindel et, kuhu poole siis stardist tormata. Võistlejad ei saanud järgmise punkti koordinaati, vaid pidid oma koordinaadi numbrid ükshaaval leidma. Tee, kust neid numbreid leida, oli ette joonistatud, aga pimeduses ja suure õhinaga juhtus nii mitmelgi võistkonnal, et nad ikkagi hoopis vales suunas teele asusid, mõne aja pärast siis oma viga taibates kannapöörde tegid ja õige teeotsa kätte leidsid.

Esimeses kontrollpunktis ootas sideülesanne, kus side tuli luua mitmete erinevate välitelefonide vahel. Teises punktis ootasid saega metsa läinud kannatanud, kes mõistagi vajasid esmaabi. Kolmas punkt oli lausa mitme ülesandega punkt, kus sai proovile panna nii oma jõu kui mõistuse. Ühes ülesandes tuli palki saagides Aliast mängida ja teine ülesanne kujutas endast üht pikka rida fotosid, mis tuli järjest meelde jätta ja seejärel rida teises kohas samas järjekorras taastada.

Ja siis tuli veel kaetud silmadega käru juhtida või kärus istuda ja tabada ära õige veemõõtmise süsteem ja siis ootas pikem ülesanne, kus võistkond jagunes lahingpaarideks. Üks lahingpaar läks teostama luureülesannet ja teist ootas rogain. Kui luurajate ülesanne oli üsna staatiline, siis rogainerid lippasid mööda Rapla linna ringi ja otsisid vastuseid erinevatele konkreetsete kohtadega seotud küsimustele. Rogain oli üles ehitatud nii, et kohalikel ei oleks mingisugust eelist isegi, kui nad küsitavatest objektidest igapäevaselt mööda käivad. Kas lugeja näiteks teab, mitu linnakassi on Raplas, kui suur oli Rappel oma esmamainimisel või mille asemele ehitati Rapla pangamaja? Kõik need vastused leiab otse Rapla kesklinnast ja need on siis vastavalt kolm linnakassi, kaheksa adramaa suurune ja Alu kõrtsi asemele.

Seejärel tuli suusatada ja õnneks leidus veel ka üks lumejupike, kus seda päriselt teha sai. Kui lumi oleks ikka kadunud olnud, oleks tulnud ülesanne sooritada joostes suusad õlal. See on talvise võistluse korraldamise eripära, et kui tahta ka talviseid ülesandeid kontrollpunktidesse panna, peab alati mõtlema plaanile b.

Aga joosta sai hoopis laojooksu ülesandel, kus tuli kaardi järgi tuua ära näiteks t-särk nr XXL ja püksid nr 75. Head meeskonnatööd tuli näidata klotside ämbrisse tõstmisel. Konksuga kimi mängus tuli joosta ümber meeldejätmist vajavate esemete ja hiljem mitte lugeda üles kõik nähud asjad, vaid teada näiteks, millised asjad olid musta värvi jmt.

Laupäeva hommikul sai korraks ka puhkepunktis pikali visata. Rada peeti tempokaks ja hingetõmbeaeg kulus hädasti ära. Tegelikult oli rada mõeldud aeglane olema, aga keset üüratut jääd ja vett on liikumiskiirus aeglasest veel aeglasem.

Peale puhkamist ootas ees vastutegevus, mis sel korral oli staatilisem ja vajas mõtlemist, kuidas toimida. Vahel on kasulikum patrullvõistlusel elu ära anda ja kiirelt edasi minna selle asemel, et varitsema jääda, millal ilma elu kaotamata läbi saab lipsata.

Keset vastutegevust asuvat kontrollpunkti tuli vedada kanderaamil kaaslast, kes samal märki pidi viskama. Uudses mõrvamüsteeriumi ülesandes tuli välja selgitada, kes on süüdi rikka mehe mõrvas. Veel said võistlejad airsoft-relvadega punkti hõivata ning finiši eel ootas veel nöörijooks.

Võistlus algas Alus ja Alus see ka lõppes. Lõpetajad olid läbi nagu läti rahad, aga oi, kui rõõmsad ja uhked oma saavutuse üle. Talveraju seljatamine ongi üks väga vägev ja suur tegu. Oli ka palju neid, kes esimesel ööl pidid eelkõige oma märgadele jalgadele alla vanduma ja võistluse katkestama. Võib julgelt öelda, et selles võistluses olid tänu tuulele, vihmale ja jääle kangelased ka katkestajad, et nad üldse tulid ja pistsid Talverajuga rinda.

Päris kindlasti olid tegelikult kõik rajal olnud ja kõik lõpetajad võitjad aga kujunes ka esikolmik, milles jagunesid medalid kolme esindatud ringkonna vahel kenasti ära. Võitis Rapla ringkonna Märjamaa jaoskonna võistkond, teine oli Harju ringkonna J.A.N.K ja kolmanda koha saavutas Tallinna ringkonna Kalevi jaoskonna võistkond.

See on kindlasti võistlus, mida nii osalejad, kui ka korraldajad-kohtunikud veel kaua meenutavad, sest see oli tõesti peaaegu nii raju, kui üldse olla saab.