Daisy Kudre: «Sõjaväelaste maailmamängud ehk CISM World Winter Games on Rahvusvahelise Sõja ja Spordi Nõukogu (CISM) korraldatud üritus, mis on mõeldud erinevate riikide sportlastele, kes kuuluvad ka oma riigi kaitsejõududesse. CISM-i moto on «Sõprus spordi kaudu». See oli ka võistluse pealause. CISM on üks maailma suuremaid spordiorganisatsioone, millega on liitunud 133 riiki.

Suvised ja talvised sõjaväelaste maailmamängud toimuvad iga nelja aasta tagant. Mängud toovad kokku erinevate spordialade esindajad. Iga-aastaselt toimuvad väiksemad sõjaväelaste mängud. Võistluste eesmärk on tugevdada riikidevahelisi suhteid spordi kaudu ning suurendada sõjaväelaste spordi rolli rahvusvahelisel spordiareenil.

Kui suvistel maailmamängudel on pikem traditsioon, siis seekordsed talvised mängud toimusid alles teist korda (esimesed olid Itaalias). Osa võttis üle 1000 sportlase 40-st riigist. Mängude võistluskavas oli seitse spordiala: murdmaasuusatamine, laskesuusatamine, suusaorienteerumine, mägironimine suuskadel, kiiruisutamine, mäesuusatamine, ronimine, lisaks veel patrullsõit. Igal alal olid kohal parimad.

Eestist osales üheksa sportlast: üks murdmaasuusataja, neli laskesuusatajat ja neli suusaorienteerujat, nende seas kaks naist ja seitse meest.»

Teekond mängudele

Oma sattumist sõjaväelaste maailmamängudele kirjeldas Daisy nii: «Kuulun alates möödunud sügisest NKK-sse ning et varasemalt on mitmed naiskodukaitsjad Eestit sõjaväelaste mängudel esindanud, tekkis ka minul huvi. Pärast edukaid suusorienteerumise võistlusi sel hooajal (võitsin juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali) suurenes soov veelgi ning koos kolme sõjaväekohustuse läbinud Eesti mehega otsustasime reisi ette võtta.

Keegi meist pole Kaitseliidu palgaline liige, seepärast finantseerisime kohalesõidu ise. Võistlustel osalemise kulud kattis kõikidel sportlastel korraldaja. Reisisin koos Värskast pärit Tiit Toomase ning Rakverest pärit Joonas Oja ja Priit Randmaniga. Sõitsime sinna autoga, edasi-tagasi umbes 6000 km ja kokku 63 tundi lühikeste peatustega pidevat sõitu.»

Suusaorienteerumise kavas tuli võistlejail läbida kaks distantsi: lühirada ja teatevõistlus. Teatesõit jäi Daisyl sõitmata, sest ainsa Eesti naissoost esindajana võistlusalal võistkonda ei moodusta. Eesti mehed saavutasid aga teatevõistlusel 6. koha. Lühirada sõideti 1700 m kõrgusel merepinnast ning ilmastikuolud olid Daisy sõnul väga äärmuslikud - paksus udus polnud suusaradu peaaegu üldse näha.

«Minu enda võistlus läks päris hästi, suutsin oludega kohaneda ja suuremaid orienteerumisvigu vältida. Tulemuski oli üllatavalt hea, kaotus hõbemedali võitnud venelasele alla ühe minuti ja pronksmedali võitnud prantslasele alla poole minuti. Olen enda tulemusega küll rahul - medalivõit polnud kaugel ja mõne väiksema veata sõidu puhul oleks medal täiesti teostatav olnud. Naisi polnud võistlustules küll palju, kõigest 20, kuid nende seas oli mitu maailma paremikku kuuluvat sportlast. Minu tulemus jäigi selle aasta talimängudel eestlaste parimaks.»

Kirjast, milles Daisy teatas NKK kaaslastele oma edukast naasmisest, jäi silma lause, et tal oli päris palju selgitamist, kuidas ja mis kaudu ta võistlustele läks. Küsimusele, kas see tähendab seda, et tal tuli võõramaalastele selgitada NKK olemust, vastas Daisy, et hotellis koos teiste sportlastega elades ja suheldes tuli tihti jutuks, kuidas keegi võistlusele sattus ehk kuidas nad oma riigi kaitsejõududega seotud on.

«Mina sain välismaalastele tutvustada NKK-d kui Eesti naiste vabatahtlikku organisatsiooni, kus peab läbima kohustusliku baasväljaõppe ja on võimalik osa võtta nii paljudest militaartegevustest kui ka muudest huvitavatest üritustest,» märkis Daisy.

Daisy lisas, et tegu oli väga suure ja võimsa üritusega, kuhu olid kokku tulnud paljude erinevate riikide sportlased. Avamis- ja lõputseremoonial kandsid kõik oma riigi sõjaväevorme, sest võistlustel esindati enda riiki.

Naiskodukaitse roll

Otsuse astuda NKK-sse tegi Daisy pärast gümnaasiumis läbitud kolmepäevast laagrit, mis toimus riigikaitse kursuse raames. Laager tekitas esmakordselt nii temas kui ka tema sõbrannades huvi riigikaitsega seotud tegevuse vastu. Daisy sõnul ei teadnud ta NKK-st tol hetkel veel suurt midagi.

Mõte organisatsiooniga liituda tekkis möödunud aasta suvel, sest lähemalt uurides tundus NKK tegevus talle huvitav eelkõige seetõttu, et lisaks militaarsele tegevusele pakub NKK võimalust end ka mitmel muul viisil arendada ja harida.

«Ma arvan, et elus on tähtis uusi väljakutseid otsida ja end mitmekülgselt arendada, naiskodukaitsjaks hakkamine kindlasti võimaldab seda,» sõnas Daisy Kudre.