Baaskursuselt heaks ilmakodanikuks

Just sellise punktiga alustab instruktor Anu Jõgeva 24. augustil Naiskodukaitse baasväljaõppe organisatsiooniõpetuse moodulit Kirnal. Meeleolu on hommikuselt unine ja suurmeeste nimede ühendamine piltidega läheb vaevaliselt. Piinlik, tõeliselt piinlik! Oleksin pidanud eeltööd tegema. Instruktor naeratab kaastundlikult, parandab vead ja tutvustab piltidel olevaid tähtsaid mehi, kelle seas on ka kodutütarde peavanem Angelika Naris ja NKK toetajaliige Ene Ergma. Mõtlen endamisi – valitsemiskunst on ju imelihtne- suurtel sõnadel on võim. Hääletoon jääb meelde. Teod, need saadavad kogu elu. Nägu meenub läbi sajandite. Lihtne, kas pole? Hakkasin mõtlema, et illusioon minu väiksusest oma riigi mõõtmetes on olnud puhas vale. Ka mina olen oluline, ükskõik kui väiksena!

Päev jätkub õpituhinas, tuletades meelde murrangulisi lahinguid ja saavutusi Eesti sõjaajaloos. Iga sammuga jõuan lähemale arusaamisele, miks riigikaitsel on nii oluline roll meie riigi iseseisvuses.  Jõgeva NKK instruktor Mariana Maasik võtab meid tibureana sappa ja viib õue istuma. Kõik see loodus, värske õhk ja päikesepaiste on saanud mõne tunniga teise tähenduse. Mis siis, kui seda ühel päeval enam ei eksisteeri? Toon end nohuselt mõttepilvelt tagasi – Räägime Alice Kuperjanovi märkimisväärsetest tegudest. Milline imeline naine! Kui ennastohverdav ja riigitruu!

Õhtuseks lugemiseks pakutakse Naiskodukaitse põhikirja, mis nõretab patriootilisest ideoloogiast. Tõotusest jääb selgelt kajama mõte „Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda …“. Lehitsen dokumenti pedantlikult, et leida ühenduslülisid riigikaitse, naiselikkuse ja kodanluse vahel. Skeem pole nii ilmselge kui esialgu paistab. Seos hea ema, tütre ja riigikaitsja vahel peab tulema seestpoolt. See on tahe olla eeskujulik.

Teise päeva hommik tervitab meid päikesepaitusega riviõppes. „Rühm, valvel!”, „Rühm, vabalt!” hõikab Ako Säälik üle 7-pealise naistesalga. Ümberpöörded tasakaalu ei tunnista, joondumised joonlauata ei tule kõne allagi. Ometi jagab noor õpetaja kiitust taevani. Paraadil oleme esireas!

Kohale jõudnud Hanali Riisk tervitab meid sõbraliku naeratusega ja tutvustab NKK liikmeskonda. Tema kõnes on lustakas toon isegi liikmestaatuse peatamisest rääkides.  Sujuvalt läheb jutt üle erialagruppide tutvustamisel. Mariana läheneb teemale loovalt ja palub meil näpud liimiseks teha. Grupitöö käigus valmivad ilusad plakatid, mis tutvustavad erialagruppe. Asi palju selgem kohe!

Kauni päeva lõpetuseks toob Mariana lauale valge paberilehe, astub tahvli ette ja kirjutab „Minu võimalused Naiskodukaitses”. Teadsin koheselt, et nüüd on vaja aus olla eelkõige enese suhtes. Pastakas kramplikult käes, mõtted mulksumas peas, kirjutan „Tahan olla parem naine, laps oma emale- HEA ILMAKODANIK!”

Paari nädala pärast pakin taas asjad ja asun Kirna poole teele. Ees ootab järgmine baaskursus.

Olen uhke ja hää!