BVÕ II moodul. Esmaabi 03.-05.05.2013

Üritus algas reedeõhtuse kogunemisega, ühise õhtusöögi, sissejuhatuse ja tutvustusringiga. Saime teada, et meie hulgas on huvitavaid inimesi väga erinevatelt aladelt – kes õpetab lastele matemaatikat, kes pürgib piloodina taevastesse kõrgustesse, kes juhib halvale teele sattunuid tagasi õigele teele ... Põnev seltskond!

Veel põnevamaks tõotas kujuneda järgmine päev, mil klassi ette astusid teadmistest pakatavad Siiri, Kaja ja Lea ning loomulikult esmaabist kõike teadev Argo! Esmalt saime Siirilt kuulda häirekeskuse struktuurist ja töökorraldusest ning sellest, kui oluline on numbrile 112 helistades nimetada oma võimalikult täpne asukoht, unustamata seejuures mainida, millise maakonna ja linnaga on tegemist. Meie väikeses Eestis on Kose nimelisi alevikke ja Narva või Tallinna mnt nimelisi tänavaid oi kui palju – eks sa püüa häirekorraldajana aru saada, millise lasteaia kõrval või millise metsatuka vahel mere ääres üks või teine abivajaja parajasti viibib.

Pärast seda, kui Siiriga olime helistamise selgeks saanud, algas Argo eestvedamisel tõsine debatt teemadel, kas esmaabis on steriilsus tähtis, kas suure välise verejooksu korral on lubatud žgutti kasutada jms. Esitatud küsimused jagasid meie ühtse grupi kaheks – oli neid, kes ei tahtnud mitte mingil juhul lubada žgutti kasutada ja oli neid, kes olid suure välise verejooksu peatamiseks valmis isegi jalas olevaid sokke kasutama! Peale küsimuste-vastuste vooru hakkasime õppima seda, mida teha ja kuidas käituda olukorras, kus on juhtunud õnnetus ja inimesed vajavad meditsiinilist abi. Ilmselt on nüüd kõigile esmaabi mooduli läbinutele selge, et ebatavalises kohas ebatavalisel viisil liikumatu inimese leidmisel võib kahtlustada, et tegemist on abivajajaga, kes võib olla teadvusetu ja selle kontrollimiseks tuleb abivajajat kõnetada, raputada ja näpistada. Kui inimene on teadvusel, on lood paremad, kui esmapilgul karta võis. Kui aga inimene ei ole teadvusel, tuleb kontrollida hingamist ja selle puudumisel juba tegutseda väga kiiresti – alustada koheselt elustamist ja kutsuda abi – 112! 

Elupäästva esmaabi teooriale järgnesid praktilised harjutused, kus igaüks meist võis kontrollida ja parandada oma oskusi südame massaaži ja kunstliku hingamise tegemisel. Teine päev lõppes esmaabi situatsioonülesannete lahendamisega. Esmapilgul tundus, et ega see nii lihtne ei olegi – õnnetuse korral õigesti käituda ja kiirelt abi osutada. Järgmise päeva hommikul aga kordasime peamised punktid üle, lahendasime veel praktilisi harjutusi ja mooduli lõppedes võisime heal meelel tõdeda, et nüüdsest oleme kõik valmis abivajajaid abistama. Lisaks elustamisele saime uusi teadmisi traumadest, mürgistustest ja erakorralistest haigusseisunditest. Neid teadmisi olid Viru ringkonnast tulnud meile lahkesti jagama Kaja ja Lea. Nüüd me teame, mida teha kuumarabanduse saanud päevataja abistamiseks, mesilaselt nõelata saanud lapse abistamiseks ja pidutsedes alkoholiga liiale läinud nooruki abistamiseks ning usun, et meie lähedased võivad endid palju turvalisemalt tunda, teades, et nende armas ema, tütar, õde või lihtsalt sõber on Naiskodukaitse Alutaguse ringkonnas omandanud elu päästvad teadmised esmaabist ja valmis neid vajadusel igas olukorras ka abistama – turvaline suvi las alata!