Algaja õnn ja varjatud anded lasketreeningutel

Kõik sai alguse sellest, kui Räpina jaoskonna esinaine Kaija ja Lilia soovisid minna sportpüssi laskma. Neiud võtsid ühendust ka minuga. Mina omakorda saatsin teate kohalikku listi ja suhtlusportaali Facebook, et läheme sellel kuupäeval ja sellel kellaajal laskma ning kellel on soovi, saab meiega ühineda. Teisipäeva õhtul kohale jõudes avastasime, et meid on kokku seitse, mis on esimese korra kohta iseenesest väga hea tulemus. Viis meist polnud sportpüssi oma elus veel käes hoidnudki ja meie imelisel lasketreeneril Annel avanes võimalus uutele liikmetele „puust ja punaselt” selgeks teha laskeasend, sihtimine, päästmine. Järgnes kuiv trenn, peale mida sai juba päris püssikuule relva laadida. Kui esimesed lasud tehtud, selgus kõigi üllatuseks, et asi polegi nii hull kui arvata võis. Suurepärased lasketulemused, esialgu küll kotikeste pealt lastuna, olid lehes ja see andis motivatsiooni  edaspidiseks.

Järgmisel korral oli meid Põlva lasketiirus kokku juba 11, mis näitas, et tagasiside oli teinud oma töö. Sel korralgi ei jäänud ahhetama panevad punktisummad tulemata. Võib siis vaid oletada, kas tegu oli algaja õnne või varjatud andega. Igaüks muidugi loodab seda viimast, aga ega algaja õnn ka halb ole.

Loodetavasti külastavad edaspidi lasketiiru nii uued tulijad kui ka „vanad kalad“ ja Põlva ringkonna laskevõistlus saab peetud. Eesmärk on täidetud, kui vähemalt pooled meie naiskodukaitsjad saavad oktoobri lõpuks tulemuse kirja.