Akadeemilise jaoskonna naised omandasid teadmisi tule- ja veeohutusest

Kuna Akadeemiline jaoskond on Naiskodukaitse juubeliaastal oma tegemised ühildanud õppimiste ja koolitustega, siis oli plaan, et miks tarkust ainult ise ammutada, kui kõnealune teema on vajalik igaühele. Nii otsustatigi, et üritus on avatud kõigile, kes teema vastu huvi tunnevad ja targemaks saada soovivad.

Õppimise päeva avasõnad lausus vallavanem Aare Martinson, kes soovis kõigile edu ohutusõppeks ning tundis heameelt, et üritus Valjala valla rahvale „koduhoovi“ kätte oli tulnud. Seejärel sai sõnajajärje meie esimene koolitaja, Lääne päästekeskuse Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe, kes esmalt tutvustas Orissaare komando uhiuut paakautot ja selle kustutussüsteemi.

Paakauto paak mahutab 9000 liitrit vett ning võimalus on üles seada ka välibassein, kuhu mahub sama palju vett. Üritusel osalenud lastele pakkus paakauto ja selle taga paadikärul olev merepäästepaat suurt huvi. Lindmäe seletas, et päästepaat on autol taga juhuks, kui peaks tulema abikutsung merel hädas oleva inimese päästmiseks.

Saarema päästekomandode mehed on vastava merepäästekoolituse saanud ning suviseks navigatsioonihooajaks valmis; varustus on täpselt nii pakendatud, et hädakutse saabudes saab riided koheselt selga tõmmata ja meeskond on valmis abikutsele reageerima.

Seejärel kordas päästepiirkonna juht üle tuleohutuse põhitõed ning asus kaasatoodud puupliidi ja sooja seina makettide abil demonstreerima, kuidas liigub suits lõõrides ja korstnas. Ta selgitas, miks on vajalik n-ö suvesiiber ja miks on vajalik talvesiiber. Loomulikult ei jäänud mainimata hädaabinumber 112, kuhu tuleb koheselt helistada, kui tuli lahti või muu õnnetus juhtunud.

Tulekustuti kasutamist polnud paljud varem proovinud, mistõttu osutus sellest vahu väljasaamine ja kustutamise imiteerimine põnevaks kogemuseks.

Margus Lindmäe pani rahvale südamele, et inimesed kontrolliksid enda suitsuandureid, mis neil kodus lakke kinnitatud peavad olema. Ülioluline on, et suitsuandur on terve ja töökorras. Ta soovitas pidada arvestust kalendermärkmikus, et panna kirja, millal käis viimati korstnapühkija tahma pühkimas, millal oli viimati suitsuanduri(te)l patareivahetus või muu koduohutuseks oluline informatsioon.

Lindmäe märkis, et lisaks hooletule suitsetamisele või lahtise tulega ümberkäimisele, saavad paljud tuleõnnetused alguse vanadest ja oma aja ära elanud elektrijuhtmetest. Ta soovitas nooremal generatsioonil üle vaadata, kas esivanematel on ikka majapidamises kõik eluks vajalik kasutusel olev tehnika, elektrijuhtmed või muud seadmed, töökorras.

Lääne päästekeskuse Saaremaa operatiivkorrapidaja Rando Lindmäe oli õppepäevale sõitnud operatiivkorrapidaja sõidukiga, mis oli täis moodsat tehnikat, alates raadiosaatjatest kuni arvuti ja värviprinterini, mida saab vastavalt vajadusele kasutada nt maastikukaartide väljaprintimiseks. Lisaks põhjalikule ülevaatele, mida kujutab endast operatiivkorrapidaja igapäevatöö, pajatas Rando Lindmäe põnevaid lugusid, mis on talle tööaastate jooksul meelde jäänud. Tutvust sai teha kokku kolme päästeautoga. Lisaks Orissaare paakautole ja operatiivkorrapidaja masinale olid enda vanemat tüüpi GAZ53-ga kohale sõitnud ka Valjala vabatahtliku päästekomando meeskond.

Veeohutusest andis õppepäeval ülevaate Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi Kungla sadama kapten, vabatahtlik merepäästja Kert Kreem. Kert demonstreeris uhiuut pinnaltpäästeülikonda ja erinevaid päästeveste ning muud merepäästevarustust. Kungla sadama vabatahtlikel on kasutuses moodne päästepaat, mis võimaldab kasutada erinevat tehnikat ning on komplekteeritud ainult kiiret reageerimist ja operatiivset päästevajadust arvestades.

Ohutusõppepäev Valjalas lõppes kõigile positiivsete emotsioonidega ning kohaletulnud olid rahul kasulikust päevast. Tänusõnad õppepäeva läbiviijatele-õpetajatele.

 Akadeemilise jaoskonna naistel jätkus õppepäev koosolekuga meie toimeka liikme Siivi Kaasiku juures tema abikaasa poolt kuumaks köetud suitsusauna mõnusid nautides, tünnisaunas sulistades ja vorstikesi grillides. Enne sauna- ja vannimõnude nautimist viis Siivi abikaasa Kaido naised tutvuma Jööri külaseltsi muuseumiga. Saime näha vanaaegset talutehnikat ja tutvuda kunagise Valjala Meierei juustuvalmistamise tehnoloogiaga, teha hääleharjutusi kohalikul laululaval, uudistada sepikoda ning püstkoda. Püstkoda on omapärane ehitis, mis on ehitatud puidust ja osaliselt paekivist, laastukatusega. See mahutab umbes paarkümmend inimest, keskel on metallkorsten, kus suurel pannil saab küpsetada või keeta. Külaplatsil on lisaks eelpool nimetatud hoonetele ka puidukoda ja kogukonnaköök. Oli tunda, et aktiivne külaelu on sealkandis täies hoos.

Ilma jahenemine andis märku saabuvast õhtust ning tuletas meelde, et aeg on võtta jalge alla kodutee. Aitäh Siivile ja Kaidole meeldiva õhtupooliku eest. Rõõm päikesepaistelisest ja kordaläinud päevast oli kõigil osavõtjatel.