Meditsiinigrupi väljasõit

Laupäeval, 26. mail sai meie meditsiinigrupil teoks Anne-Ly ja Annika eestvedamisel igati põnev käik Tartusse, et tutvuda Tartu Kiirabi tööga, teha kaasa üks giidituur AHHAA keskuse anatoomia näitusesaalis ning vaadata sealse planetaariumi seanssi „Teekond läbi Universumi”.

Tartu Kiirabi õuel võttis meid vastu välijuht Kaarel Lehtoja. Välijuhil on ka oma operatiivauto ja selle küljel seisab nimi Hele. Kõigil kiirabisõidukitel on oma erilised nimed, mis pole lihtsalt suvaliselt antud, vaid kuuluvad ikka meie riigis olulistele inimestele, seal hulgas oli nimesid, mis kuulusid ka silmapaistvatele meedikutele. Välijuhi ametikoht on Tartu Kiirabis küll suhteliselt vähe kestnud ja seega värske, samas meie arvates ikkagi ülivajalik – panebki veidi mõtlema, kuidas nad varem logistiliselt toimetasid.

Tartu Kiirabi hallata on 26 brigaadi, millega kaetakse Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti (välja arvatud Valga ja Võru) ja Eesti idapiirkond Mustveest lõuna poole. Kiirabitehnikud (autojuhid) on tavaliselt mehed, kiirabiautos ees, juhi kõrval istub tavaliselt brigaadi juht, kes on arst või õde, olenevalt kuidas on brigaad komplekteeritud. Jooksvalt tehakse koostööd ka Häirekeskusega. Kiiretele ehk siis eluohtlikele väljakutsetele reageerib kutse asukohale lähim vaba brigaad. Toimepidevuse tagamiseks on Tartu kiirabi brigaadid kolmeliikmelised, see tähendab, et väljakutsetel olles meeskonnatöös teab iga liige täpselt, milline on tema tegevus.

Välijuhi kabinetis nägi ekraanilt kiirabiautode asukohtasid ja liikumisi Eesti kaardil. Väljakutsed jagunevad kiireteks D (Delta – eluohtlik), kus kiirabi brigaad peab minutiga  nö ratastel olema, C (Charlie) kutse väljasõiduks on lubatud kolm minutit, B (Bravo) viis minutit ja A (Alfa) kümme minutit reageerimiseks. Kõik kutsed hõigatakse Häirekeskuse poolt maha üle kogu kiirabimaja, mille aaadress on antud juhul Riia 18. Arstibrigaadidel on peal Lukas ehk automaatne südame kompressiooni masin. Reanimobiilide teeninduspiirkonnaks on kogu riigi territoorium (v.a. saared). Reanimobiil saadetakse kutsele kohe välja, aga ta võib tagasi pöörduda kui oma brigaad saab hakkama ja Eestis on õnneks ka vahemaad väikesed.

Et info oleks kõikidele ühtemoodi arusaadav ja nö ühtses formaadis, on kiirabitöös kasutusel nn METHANE raport:

M – suurõnnetus on/ei ole;

E – täpne asukoht;

T – õnnetuse liik;

H – reaalsed või potentsiaalsed ohud;

A – juurdepääsu/ärasõidu teed;

N – kannatanute hulk ja raskusastme tüüp;

E – kui palju ressurssi on koha peal/kui palju on juurde vaja.

Suurõnnetuste puhul on oluline teha kannatanute sorteerimine ehk esmane triaaž, mis määrab ära vigastustele nö reageerimise kiiruse. Triaažikaarte annab voltida vastavalt kategooriale: punane – eluohtlik seis, vajab kiiresti abi; kollane – mitteeluohtlik, aega 30 minutit, roheline – mitteerakorraline, aega kuni neli tundi, sinine – aega kuni kuus tundi, must – ei vaja enam abi.

Vestlusest tõdesime, et olukorrad, kus naiskodukaitse ja kiirabi võivad oma töös kokku puutuda on erinevad kriisid ja evakuatsioonikohad. Välijuhi jutust kooruski hea ettepanek meie NKK meditsiini valdkonna koolitusel käsitletava jaoks ehk et meie meditsiiniõppused võiksid soovituslikult hõlmata ka esmase triaaži koolitust. Just nendes naiskodukaitsega võimalikes kokkupuutekohtades saaksime lihtsustada kiirabi tööd, toimides ühtsete ja üksteisele arusaadavate standardite alusel. Kiirabitööst parema ja praktilisema ülevaate saamiseks kutsus Kaarel Lehtoja meie seltskonna naisi lahkelt Tartu Kiirabisse välijuhi töövarjuks. Selline võimalus tundus igatahes ahvatlevalt põnev.

Meie päev jätkus emotsionaalse giidituuriga teaduskeskus AHHAA anatoomia näitusesaalis. Kordasime museaalide vahel uudistades vanu teadmisi ja üllatusime nii mitmetegi ilmsete faktide üle. Näiteks kannab igaüks meist kaasas veresooni, mille pikkus annaks välja 2,5 ringi ümber maakera. Täiskasvanud inimese naha pindala on 1,5 – 2 m² ja naha kaal on 5% meie kehakaalust, naha paksus on kuni 4 mm ja sõltub see suurel määral meie rasvkoe paksusest ning meie naharakud uuenevad ühe kuuga. Naise kehas on verd 4 liitrit ja mehel 5-6 liitrit ning tavalise 12 roidepaari asemel on vahest mõnedel neid lausa 14 paari.

Giidituuri järgselt uudistasime muna arengut tibuks, sipelgakogumite toimetamisteekondi pesa, toidu ja surnuaia vahel (kõik laibad ja praht koristati ühte nurka hunnikusse). Anne-Ly lendas vaibaga liumäest alla ja Annika üritas meie ergutuste saatel suures rattas rattaga üle võlli sõita.

Järgnes meie päeva kolmas punkt – kell 17 sisenesime planetaariumi seanssi „Teekond läbi Universumi” vaatama. Ka see universumiteekond kulges küsimuste ja faktide infotulvas mõnusasti, järjestasime planeete suuruse järgi, vaatlesime  linnuteed, rääkisime suurest ja väikesest vankrist...

Kõike nähtut- kuuldut kokku võttes oli päev lihtsalt suurepärane,harivalt faktirohke, täis toredaid kaaslasi, mõnusat tempot ja lisaks igati just meditsiinigrupile iseloomulik.

Tänud Kaiale, kes täitis eeskujulikult oma logistikukohustusi ja toimetas meid kenasti nii Tartusse objektile kui ka tagasi kodumalevasse.

An4