......ja nii ära jääb see mull, mull, mull!

Õppepäev toimus Kabalas parvemajas, mis on igati sobilik koht rääkimaks veeohutusest. Kuid me mitte ainult ei rääkinud, vaid sõime, pidasime koosolekut, lobisesime, kanuutasime, siis sõime jälle, saunatasime, muljetasime, sõitsime vesijalgratastega, panime paika uue aasta plaanid ja siis ehk sõime veel natuke:).

.

Aga kui alustada päris algusest, siis oli meile külla kutsutud veeohutusest rääkima igati sobilik mees, Tauno Sau, kes on  Päästeameti Rapla  komando pealik.  Veeohtusega on juba kord nii, et tegelikult ju elemantaarseid asju tead, aga alati õpid juurde midagi uut, tuletad meelde õpitud vana ning mis pealmine, mitte kunagi pole kordamist liiga palju.  Kordasime, et millal tohib minna ujuma ja paadiga veele ja millal mitte.  Millised on erinevad veekogud ja mis on nende eripärad, millega tuleks ujumisel arvestada. Elevust tekitas arutelu, millised on kolm erinevat uppumise liiki. Saime proovida selga päästevesti ja ohutusvesti ning saime teada, mis vahe neil on.  Samuti saime näha paukvesti. Meie suurele soovile see avada, aga ei andnud Tauno kahjuks järele ja nii jäi seekord see paukvest avamata.

Loengu lõpuks saime igaüks visata päästerõngast ja viskeliini.  Ja uskuge mind see pole üldsegi nii kerge ja lihtne kui kõrvalt vaadates tundub.

Õhtu jätkus side - ja formeerimisgrupi ühise koosolekuga.  Pidasime plaani sõdurioskute BVÕ korralduse osas ja jaotasime ülesandeid.  Kui ühine koosolek läbi sai jätkasime side- ja staabigrupi  üldkoosolekuga. Tõdesime, et sügisel on meid ees ootamas suur väljakutse korrlada üle eestiline erialavõistlus, milleks ettevalmistused käivad juba varakevadest saadik.

Koosolekud peetud, oli aeg muudeks juttudeks ja soovijatel võimalus minna veele, kas kanuuga või vesijalgratastega, kuidas keegi soovis. Soovijatel oli võimalus minna ka sauna ja proovida oma külmakartust veel päris külmas jõevees.

Kõik osalejad tõdesid, et selline ühine kasulik õppepäev võiks toimuda ka järgmisel aastal.